Riigikogus toimub täna Jüri Ratasele valitsuse moodustamiseks volituste andmise küsimuses hääletus. Tegemist on avaliku hääletusega, kus Riigikogu liikmel on kolm võimalust – hääletada poolt, vastu või jääda erapooletuks. Muidugi on võimalik ka hääletusel mitte osaleda. Kuidas ma kavatsen hääletada?

Olukorras, kus paremäärmuslikud populistlikud jõud seavad kahtluse alla Euroopa Liidu tuleviku, on kasulik korraks mõelda selle peale, milline on Euroopa väikeriikide kaal ja mõju maailmas ilma Euroopa Liiduta. Euroopa kaudu rünnatakse tegelikult Eestit. 

Nende Riigikogu valimiste üheks keskseks teemaks on populismi pealtung – peamiselt seoses EKRE toetuse kasvuga. Kuid, mis üldse on populism? Ja kas populistlike erakondade ning poliitikute toetuse kasv Euroopas ja Eestis on meie jaoks ohtlik?

Briti tööpartei peaminister Tony Blair pidas 2005. aastal vahetult enne Briti parlamendivalimisi pikema kõne rändepoliitika teemal. Soovitan seda lugeda neil, keda huvitab mitmetahuline käsitlus rändest riigis, mis on olnud väga erinevatest riikidest pärinevatele inimestele sihtriigiks ja mille pealinn London on üks Euroopa mitmerahvuselisemaid linnasid.  

Kõne sissejuhatuseks ütles Blair, et kui ta Downing Street 10 ametnikele ütles, et kavatseb rändepoliitika teemalise pikema kõne pidada, vastati “What a courageous move, Mr Prime Minister” - milline julge samm, härra peaminister.

Blair viitas muidugi dialoogile BBC kuulsast telesarjast “Yes, Minister”, kus Sir Humphrey tegelaskuju selgitab, kuidas panna minister Jim Hackerit mõne talle pähe tulnud mõtte osas meelt muutma.

Kui ametnikud soovivad ministrile mõista anda, et tegemist on halva mõttega, siis tuleb seda nimetada “julgeks sammuks” - julgeid samme tehes kaotatakse teatavasti valimised.

Kellegi poolehoidu tasakaalukalt rändeteemadel sõna võttes võita ei ole.

Ometi tuleb sel teemal rääkida, sest vastasel juhul jääb peale meid hirmutada ja teiste inimeste vastu üles ässitada tahtvate populistide hääl. 

Enne kui ma ise tulin poliitikasse ja asusin tööle Põhja-Tallinna vanemana, olin ma ettevõtja reklaami- ja turunduse valdkonnas. Ma olen viimase viieteist aasta jooksul osalenud kaheteistkümne valimiskampaania korraldamises ning kirjutanud valimistel kandideerimisest ka raamatu.

Püüan selle kogemuse pinnalt selgitada, miks minu arvates Eesti 200 sellise provokatiivse kampaania tellis ning kuidas see võib mõjutada nende valimistulemust.