Ameerika Ühendriikides elab 327 miljonit inimest, Venemaal 145 miljonit, Hiinas 1,4 miljardit. Eestis on meid 1,3 miljonit. Suuruse vahe Venemaaga on sajakordne ja Hiinaga tuhandekordne.

Kui palju teatakse Eestist ülejäänud maailmas? Kui palju meiega arvestatakse kui oleksime üksinda ja maailmas valitseks tugevama õigus?

Eesti on mõõtmatult tugevam Euroopa Liidus, kus elab 500 miljonit inimest ja mille majandus on mahult samas suurusjärgus Ameerika Ühendriikide ja Hiinaga, ületades Venemaa majanduse mahtu mitmekordselt. 

Kes tahab sõda?

Euroopa Liidu näol on tegemist institutsiooniga, mis on edukalt suutnud maha rahustada kontinendi, kus eelmisel sajandil peeti kaks suurt sõda. Nendes sõdades hukkus kümneid ja kümneid miljoneid inimesi – noori ja vanu, mehi ja naisi, lapsi.

Lugesin just ühte sõjaaegse briti peaministri Winston Churchilli paljudest kõnede kogumikest.

On sõja lõpp, esimesed rahupäevad Euroopas. Peaminister palub briti parlamendil moodustada komisjoni, mis läheks esimesel võimalusel tutvuma koonduslaagritega. Peaminister palub kiirustada, sest õues on mai, päike on juba kõrgel, surnukehad lagunevad.

Kas me oleme juba unustanud?

Muidugi need olid teised ajad, kuid selle aasta veebruaris suutsid Itaalia populistid viia asjad nii kaugele, et Prantsusmaa kutsus ajutiselt koju oma suursaadiku Itaalias. 

Kordan – Prantsusmaa ja Itaalia vahel tekkis olukord, kus Prantsusmaa välisministeerium märkis oma avalduses, et riikide suhetes pole sellist vaenulikkust olnud Teisest Maailmasõjast peale.

Nõrgema Euroopa asemel on vaja tugevamat Euroopat. Tugev Euroopa suudab olla eeskujuks ka teistele maailma piirkondadele. Ka neile, kus täna on konfliktid ja vastuolud, nagu olid veel eelmisel sajandil Euroopas. Ka näiteks Lähis-Idas võiks tulevikus Euroopa eeskujul olla rahu.  

Euroopat rünnatakse. Järelikult ka Eestit rünnatakse

Eelmise nädala esmaspäeval allkirjastati Keskerakonna ja EKRE koalitsioonilepe, kuid see pole ainus leping, millele EKRE poliitikud eelmisel nädalal oma allkirja andsid. 

Lisaks sellele kirjutas Eestimaa Konservatiivne Rahvaerakond koos Itaalia, Saksamaa, Soome ja Taani populistidega alla kirjalikule ja ametlikule kokkuleppele teha peale Euroopa valimisi omavahel Euroopa Parlamendi tasemel koostööd. Need kaks lepet peaks üksteist välistama. 

Arvata võib, et selle üleskutsega liituvad ka teised. Moodustumas on üle-euroopaline paremäärmuslaste liikumine.

Eestile ja teistele väikeriikidele on see eksistentsiaalne oht.

Mille nimel hakkavad paremäärmuslased koostööd tegema?

Suurema Euroopa ühtsuse ja tugeva Euroopa Liidu või Euroopa Liidu lõhkumise ja Euroopa rahvaste teineteise vastu ässitamise nimel?

Populistid naudivad provokatsioone ja vastuolusid. Osa inimesi lihtsalt unistab lõhkumisest ja vägivallast. 1930ndate aastate Saksamaal tulid võimule inimesed, kes hakkasid põletama raamatuid ja siis teisi inimesi.

Siis vihati ja süüdistati kõiges juute – kuigi üks uue valitsuse ministritest tegi ka seda üsna hiljuti. Nüüd vihatakse ja süüdistatakse kõiges Euroopa muslimeid. Eesti rahvuslased kütavad üles vihkamist siinsete venelaste vastu.

Mina usun Euroopasse ja ma usun Eesti tulevikku Euroopas

Sealjuures ei eita ma seda, et Euroopa Liit vajab reforme, et olla konkurentsivõimelisem.

Euroopa rahvaarv on palju suurem kui Ameerika Ühendriikidel, aga kui me vaatame maailma kõige edukamaid ettevõtteid, siis mingil põhjusel seal eurooplased tooni ei anna.

Peame Eesti ja Euroopa eelarvet koostades mõtlema, kui arukas on lõpmatu raha panemine igasugusesse teedeehitusse. Nii elavdati ja kasvatati majandust sada aastat tagasi. Kas see ikka annab meile mingi eelise nt Aasia ees kui kusagil Euroopas valmib veel 100 kilomeetrit kuuerealist kiirteed?

Tulevikus peame palju rohkem investeerima homsetesse teadmistesse ja intellektuaalsesse kapitali. Euroopa lapsed peavad saama maailma parima hariduse. Meie ülikoolid ja ettevõtted ning linnad, kus nad asuvad, peavad ligi tõmbama kõige targemaid üliõpilasi ja töötajaid kogu maailmast.

Mis on Euroopa järgmine edulugu?

Peame samal ajal mõtlema, mis on läinud valesti, et nii suur osa meie inimestest tunneb, et majandusedu ei jõua nendeni ja nad jäävad populistide valesid uskuma. Kus on siin viga tehtud ja kuidas seda parandada?

Ma usun väga kirglikult sellesse, et Euroopal on tohutu potentsiaal olla kliimamuutustega toime tulemiseks vajalike tehnoloogiate osas energiamajanduses ja transpordis maailmas liidripositsioonil. Aga selleks tuleb kõvasti investeerida teadusesse.

Kusjuures, see võib olla ka Eesti järgmine edulugu. Meie senine eduka digiriigi kuvand toetab seda täielikult.

Need on tegelikud Euroopa probleemid, millega tuleb tegeleda. Kahjuks ei muuda paremäärmusliku populismi pealetung ühegi nende lahendamist lihtsamaks.