Hea Eesti inimene! 

Minu nimi on Raimond Kaljulaid ja ma olen Riigikogu liige. Enne seda töötasin aastatel 2016-2019 Põhja-Tallinna linnaosa vanemana ning veel enne seda olin ettevõtja turunduse ja kommunikatsiooni valdkonnas.

Alustasin poliitikas Keskerakonna ridades, kuid pärast nende häbiväärset otsust teha koostööd EKRE-ga lahkusin erakonnast ja liitusin Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga. 

Riigikogus olen kõige rohkem tegelenud riigi julgeoleku, välispoliitika, majanduse ja riigi rahandusega seotud küsimustega. Ma juhin Riigikogu riigikaitse komisjoni. Enne seda olin Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees. Olen olnud Riigikogu väliskomisjoni ja majanduskomisjoni liige. 

Järgmised aastad tulevad Eestile rasked ja ohtlikud. Majanduslikult jätkub suur ebakindlus, pigem on ees üleilme majanduskriis. Meid ohustab sõda Ukrainas ja Venemaa väga agressiivne välispoliitika. 

Suurte väljakutsetega on võimalik toime tulla ainult siis kui on paigas kindlad prioriteedid. Minu jaoks on kõige olulisemad valdkonnad Eesti riigikaitse, majandus, tervishoid ja haridus. 

Eesti rahvas on töökas ja optimistlik. Raskustele vaatamata ei tohi lasta silmist pikka vaadet Eesti arengule. Minu silmis on Eesti tulevik kindel, kui töötame selle nimel, et Eesti oleks jõukam, kuid õiglasem ühiskond. Majanduskasv on oluline eesmärk, kuid kasvust saadav tulu peab jõudma kõigini meie ühiskonnas. 

Olen alati pidanud väga oluliseks töökust ja ausust. Allpool on minu seisukohad. Nad kõik ei pruugi olla populaarsed. Aga nende põhimõtete nimel ma soovin poliitikas tööd teha: 

  • Eesti julgeoleku tagamiseks peavad riigikaitsekulutused moodustama vähemalt 3% SKP-st. Püsirahastus vähemalt 0.5% SKP-st tuleb tagada ka mitte-sõjalisele riigikaitsele. Kui see tähendab, et teiste valdkondade kõigile soovidele ei saa riigieelarvet koostades lähiaastatel vastu tulla, siis peab sellega leppima. 
  • Populistlikud erakonnad on tõsine oht Eesti julgeolekule. Valitsuskoostöö EKRE-ga on välistatud. 
  • Majanduskasvu taastudes peab Eesti asuma otsustavalt vähendama eelarvemiinust. Riigi laenukoormus ei saa lõputult suureneda. Selle nimel peavad valitsused olema valmis vajadusel tegema ka ebapopulaarseid otsuseid. Alati tuleb otsida võimalusi maksumaksja raha kokku hoida. 
  • Jätkusuutliku majanduskasvu tagamiseks on ülioluline leida uusi kasvuvaldkondi tehnoloogiasektori kõrvale. Mina näen eelkõige potentsiaali puidu- ja metsatööstuse ning energeetika valdkonnas. Peame oma noortele andma koolist kaasa teadmised ja oskused ettevõtlusega alustamiseks ning oma rahaasjade targaks juhtimiseks. 
  • Kliimaeesmärkides on Euroopa Liidu tasemel kokku lepitud ning rohepööre tuleb ellu viia. Samas peab Eesti riik loomulikult kaitsma eelkõige meie ühiskonna ja majanduse huve. Eesti peab aastaks 2030 tootma rohelist energiat sellises mahus, mis katab meie vajadused. 
  • Ma ei poolda maksukoormuse suurendamist, kuid olen valmis toetama maksureforme, mis muudavad meie maksusüsteemi õiglasemaks. Praegune arusaamatu tulumaksuarvestus tuleb asendada Põhjamaade eeskujul astmelise tulumaksuga. Uute maksude kehtestamist ma ei toeta. 
  • Välissuhetes on Eesti jaoks kõige olulisem, et säiliks NATO ja Euroopa Liidu riikide vaheline tugev koostöö ja ühtsus. Eesti peab jätkama Ukraina sõjalist, majanduslikku ja poliitilist toetamist. Venemaaga riikidevaheliste suhete arendamisel lähikümnenditel kindlasti perspektiivi ei ole. 
  • Tallinn-Tartu, Tallinn-Narva ja Tallinn-Pärnu maanteed tuleb ehitada neljarealisteks. Samas on olulised ka linnadevahelised rongiühendused ning säästva liikumise arendamine linnade sees. Taristusehitus vajab Eestis pikka plaani ja kindlust rahastamise osas. 
  • Kahetsusväärselt ei ole Eesti senini kinnitanud kooseluseaduse rakendusakte. Mina toetan kõigi inimeste võrdset kohtlemist ja olen valmis toetama nii kooseluseaduse rakendusaktide vastu võtmist kui ka perekonnaseaduse muutmist ning samasooliste abielude lubamist.