Uskumatu, mida räägiti Riigikogus karusloomafarmide keelustamise arutelul
Ilmselt on vähe neid inimesi, kes viitsivad lugeda Riigikogu istungite stenogramme. Teen lühikokkuvõtte sellest, mida ütlesid Riigikogu liikmed Eestis karusloomafarmide keelustamise eelnõu arutelul. Pildil on need saadikud, kes toetasid hääletusel loomi ja väärivad seetõttu tunnustust. Pildi eest tänan Loomust.
Tunnistan ausalt, kohati on see konkreetne Riigikogu stenogramm kurb lugemine. Paraku esineb poliitikas meeletult küünilisust ja südametust.
Aga palun, rääkigu rahvaesindajate sõnad nende endi eest.
Eelnõu algataja SDE-sse kuuluva Barbi Pilvre sõnavõtu järel alustas arutelu Peeter Ernits EKRE-st: “Rõõm näha sind jälle kõnepuldis jälle vanal teemal pedaali vajutamas.”
Lühidalt viitas Ernits sellele, et samuti SDE-sse kuuluv siseminister Katri Raik kandis EKRE meeleavaldus karusnahkset kasukat – ilmselt soovides sellega näidata, et eelnõu toetajad SDE-st on küünilised inimesed.
Mina isiklikult leian ka, et Raiki karusnahkne kasukas näitab tema halba maitset. Kuid kas tõesti on selle põhimõttelise otsuse juures oluline küsimus see, mis kasukat siseminister kuskil kandis?
Jätkas Jürgen Ligi Reformierakonnast, kes enda sõnul oleks peaaegu eelnõu poolt hääletanud, aga “loomakaitsjad võtsid selle tahtmise ära”, sest olid temaga “kurjad”. “Ma ei suuda selle eelnõu poolt enam hääletada,” selgitas Ligi.
Seejärel sai sõna Valdo Randpere, samuti Reformierakonnast, kes on peamiselt tuntud kui linnapeakandidaat, kes tegi nõmedat ja seksistlikku kampaaniat.
“Mina tahtsin ka selle poolt peaaegu hääletada, aga mind vihastas välja see õudne spämmimise laine, mis oli organiseeritud, ma ei tea, kas sinu poolt või loomakaitsjate poolt. See ei olnud väärikas ja selle tõttu ma hääletan selle eelnõu vastu,” selgitas Randpere. Ka Randpere küsis siseministri kasuka kohta.
Randpere järel sai sõna Henn Põlluaas EKRE-st, kes alguses avaldas arvamust, et karusloomakasvatus ei kao selle keelamise järel kuhugi, vaid Venemaale, mistõttu see eelnõu on “Venemaa huvides”. Seejärel küsis Põlluaas töökohtade kohta, mis selle eelnõu tulemusel kaovad – esimene sisuline küsimus opositsiooni poolelt.
Madis Milling Reformierakonnast küsis selle kohta, kas on analüüsitud kui palju eelnõu võiks riigile maksma minna: “Sest ikkagi me ju eeldame, et hakkavad tulema karusloomakasvatuste omanikelt mingid nõuded.” Teine sisuline küsimus opositsiooni poole pealt.
Seejärel võttis uuesti sõna Jürgen Ligi, kes süüdistas Pilvret selles, et ta tegelikult ei soovigi eelnõu läbi minemist. See tsitaat on nii peadpööritavalt vale, et väärib eraldi esile tõstmist: “Ettekandja sõimab kõik ette läbi, näitab, et tema on ainus eestlane või ainus loomaarmastaja, ja tegelikult ei taha tuge eelnõule saada.”
Olgu öeldud, et Barbi Pilvre oli esinenud viisakalt, väärikalt ja tasakaalukalt. Kindlasti mitte kedagi sõimanud ega püüdnud näidata, et on ainus loomaarmastaja.
Seejärel rääkis Ligi mõnevõrra segaselt jälle sellest, kui kurjalt on loomakaitsjad temaga sotsiaalmeedias käitunud. Ehk siis – loomakaitsjad ise on süüdi, et see eelnõu ei leia toetust!
Terje Trei Reformierakonnast võttis sõna ning tuginedes sellele, et suur osa karusloomafarmide toodangust läheb eksporti, küsis: “Kas me ei peaks täna selle eelnõu asemel arutama seda, kuidas toetada karusnahasektorit, sest meie kliima on ideaalne sellise tootmise jaoks?”
Seejärel nimetas Tarmo Kruusimäe Isamaast karusnaha kasvatuste vastu võitlejaid “pehmodeks”.
Terje Trei Reformierakonnast kasutas võimalust teist korda sõna võtta selleks, et juhtida tähelepanu eelnõu silmakirjalikkusele – keelustatakse tootmine, aga tarbimist, ostmist, müümist jne mitte, mis piirab ettevõtlikkust: “Võib-olla mõnel ettevõtjal, tal ei olegi muud valikut kui see tšintšiljafarm oma väiksel kinnistul.”
Seejärel võttis taas sõna Tarmo Kruusimäe Isamaast. Kruusimäe sõnavõtud on üldiselt täiesti segased. Ühe tsitaadi siiski tooksin: “See on nagu lapsega, et kolm korda ütled, viies kord juba saadad lastekodusse sellepärast, et lihtsalt enam ei viitsi kasvatada.”
Tjah..
Lõpetuseks veel mõned tsitaadid Peeter Ernitsalt, Maalehe endiselt toimetajalt:
“Ma kuulan ja isegi ei imesta – see sotsiaaldemokraatide radikaliseerumise aste on ausalt öeldes väga jube juba.”
“Piinlik on siin olla [...] taas äärmusradikaalsed loomakaitsjad [...] ründavad uuesti.”
Siis veel selline tsitaat: “üle 60 000 lapse elab – ma räägin inimlastest, mitte mingi lastest või hõberebase lastest – ebapiisavaks tunnistatud tingimustes [...] mink ja hõberebane saab iga päev süüa korralikult, kuigi nemad sooja toitu ei söö, aga sooja toitu kiskjatel ei ole ka kombeks süüa”.
Ka Jürgen Ligi peab uue sõnavõtu, kus räägib endiselt sellest, et loomakaitsjad ise ründasid parlamenti ja avaldasid survet, vihjab ka sellele, et protestiliikumised on Kremli poolt suunatud, aga tema on siiski loodusesõber.
Seejärel hääletati eelnõu menetlusest välja ja see Riigikogu koosseis seda enam ei aruta. Segaduse vältimiseks, need, kes hääletasid "poolt", hääletasid eelnõu menetlemise lõpetamise poolt ehk siis loomade vastu. Need, kes hääletasid "vastu", hääletasid selle poolt, et menetlusega jätkata ning seega loomade poolt.
PS Nii palju veel, et mitmed nii poolt- kui vastu olnud saadikud, nagu näiteks Oudekki Loone, Keit-Pentus Rosimannus, Madis Milling, Mihhail Stalnuhhin, Henn Põlluaas jt esitasid ka täitsa asjalikke ja mõistlikke küsimusi ja väärivad selle eest tunnustust.
Aga palun, rääkigu rahvaesindajate sõnad nende endi eest.
Eelnõu algataja SDE-sse kuuluva Barbi Pilvre sõnavõtu järel alustas arutelu Peeter Ernits EKRE-st: “Rõõm näha sind jälle kõnepuldis jälle vanal teemal pedaali vajutamas.”
Lühidalt viitas Ernits sellele, et samuti SDE-sse kuuluv siseminister Katri Raik kandis EKRE meeleavaldus karusnahkset kasukat – ilmselt soovides sellega näidata, et eelnõu toetajad SDE-st on küünilised inimesed.
Mina isiklikult leian ka, et Raiki karusnahkne kasukas näitab tema halba maitset. Kuid kas tõesti on selle põhimõttelise otsuse juures oluline küsimus see, mis kasukat siseminister kuskil kandis?
Jätkas Jürgen Ligi Reformierakonnast, kes enda sõnul oleks peaaegu eelnõu poolt hääletanud, aga “loomakaitsjad võtsid selle tahtmise ära”, sest olid temaga “kurjad”. “Ma ei suuda selle eelnõu poolt enam hääletada,” selgitas Ligi.
Seejärel sai sõna Valdo Randpere, samuti Reformierakonnast, kes on peamiselt tuntud kui linnapeakandidaat, kes tegi nõmedat ja seksistlikku kampaaniat.
“Mina tahtsin ka selle poolt peaaegu hääletada, aga mind vihastas välja see õudne spämmimise laine, mis oli organiseeritud, ma ei tea, kas sinu poolt või loomakaitsjate poolt. See ei olnud väärikas ja selle tõttu ma hääletan selle eelnõu vastu,” selgitas Randpere. Ka Randpere küsis siseministri kasuka kohta.
Randpere järel sai sõna Henn Põlluaas EKRE-st, kes alguses avaldas arvamust, et karusloomakasvatus ei kao selle keelamise järel kuhugi, vaid Venemaale, mistõttu see eelnõu on “Venemaa huvides”. Seejärel küsis Põlluaas töökohtade kohta, mis selle eelnõu tulemusel kaovad – esimene sisuline küsimus opositsiooni poolelt.
Madis Milling Reformierakonnast küsis selle kohta, kas on analüüsitud kui palju eelnõu võiks riigile maksma minna: “Sest ikkagi me ju eeldame, et hakkavad tulema karusloomakasvatuste omanikelt mingid nõuded.” Teine sisuline küsimus opositsiooni poole pealt.
Seejärel võttis uuesti sõna Jürgen Ligi, kes süüdistas Pilvret selles, et ta tegelikult ei soovigi eelnõu läbi minemist. See tsitaat on nii peadpööritavalt vale, et väärib eraldi esile tõstmist: “Ettekandja sõimab kõik ette läbi, näitab, et tema on ainus eestlane või ainus loomaarmastaja, ja tegelikult ei taha tuge eelnõule saada.”
Olgu öeldud, et Barbi Pilvre oli esinenud viisakalt, väärikalt ja tasakaalukalt. Kindlasti mitte kedagi sõimanud ega püüdnud näidata, et on ainus loomaarmastaja.
Seejärel rääkis Ligi mõnevõrra segaselt jälle sellest, kui kurjalt on loomakaitsjad temaga sotsiaalmeedias käitunud. Ehk siis – loomakaitsjad ise on süüdi, et see eelnõu ei leia toetust!
Terje Trei Reformierakonnast võttis sõna ning tuginedes sellele, et suur osa karusloomafarmide toodangust läheb eksporti, küsis: “Kas me ei peaks täna selle eelnõu asemel arutama seda, kuidas toetada karusnahasektorit, sest meie kliima on ideaalne sellise tootmise jaoks?”
Seejärel nimetas Tarmo Kruusimäe Isamaast karusnaha kasvatuste vastu võitlejaid “pehmodeks”.
Terje Trei Reformierakonnast kasutas võimalust teist korda sõna võtta selleks, et juhtida tähelepanu eelnõu silmakirjalikkusele – keelustatakse tootmine, aga tarbimist, ostmist, müümist jne mitte, mis piirab ettevõtlikkust: “Võib-olla mõnel ettevõtjal, tal ei olegi muud valikut kui see tšintšiljafarm oma väiksel kinnistul.”
Seejärel võttis taas sõna Tarmo Kruusimäe Isamaast. Kruusimäe sõnavõtud on üldiselt täiesti segased. Ühe tsitaadi siiski tooksin: “See on nagu lapsega, et kolm korda ütled, viies kord juba saadad lastekodusse sellepärast, et lihtsalt enam ei viitsi kasvatada.”
Tjah..
Lõpetuseks veel mõned tsitaadid Peeter Ernitsalt, Maalehe endiselt toimetajalt:
“Ma kuulan ja isegi ei imesta – see sotsiaaldemokraatide radikaliseerumise aste on ausalt öeldes väga jube juba.”
“Piinlik on siin olla [...] taas äärmusradikaalsed loomakaitsjad [...] ründavad uuesti.”
Siis veel selline tsitaat: “üle 60 000 lapse elab – ma räägin inimlastest, mitte mingi lastest või hõberebase lastest – ebapiisavaks tunnistatud tingimustes [...] mink ja hõberebane saab iga päev süüa korralikult, kuigi nemad sooja toitu ei söö, aga sooja toitu kiskjatel ei ole ka kombeks süüa”.
Ka Jürgen Ligi peab uue sõnavõtu, kus räägib endiselt sellest, et loomakaitsjad ise ründasid parlamenti ja avaldasid survet, vihjab ka sellele, et protestiliikumised on Kremli poolt suunatud, aga tema on siiski loodusesõber.
Seejärel hääletati eelnõu menetlusest välja ja see Riigikogu koosseis seda enam ei aruta. Segaduse vältimiseks, need, kes hääletasid "poolt", hääletasid eelnõu menetlemise lõpetamise poolt ehk siis loomade vastu. Need, kes hääletasid "vastu", hääletasid selle poolt, et menetlusega jätkata ning seega loomade poolt.
PS Nii palju veel, et mitmed nii poolt- kui vastu olnud saadikud, nagu näiteks Oudekki Loone, Keit-Pentus Rosimannus, Madis Milling, Mihhail Stalnuhhin, Henn Põlluaas jt esitasid ka täitsa asjalikke ja mõistlikke küsimusi ja väärivad selle eest tunnustust.