Milline on Sinu valimisringkond?

Erinevalt kohalikest valimistest, kus iga linnaosa moodustab ühe ringkonna, on Riigikogu valimistel Tallinn jagatud kolmeks valimisringkonnaks.

1. Haabersti, Põhja-Tallinn ja Kristiine
   
2. Kesklinn, Lasnamäe, Pirita
   
3. Mustamäe, Nõmme
   

Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine valimisringkonnas kandideerib 107 inimest. Neist Riigikokku pääseb 10, mis tähendab, et konkurss on 10,7 inimest ühele kohale. Riigikokku on suurem konkurss, kui mistahes erialale Tartu Ülikoolis bakalaureuseõppes möödunud aastal. 

Tegemist on kolmandaks suurima valimisringkonnaga Eestis.

Jaoskonna asukohta saab vaadata valimiskomisjoni lehelt. E-hääletada saab nagu ikka aadressil www.valimised.ee

Kõik Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine kandidaadid leiab vabariigi valimiskomisjoni lehelt siit.

Veel üks viis endale meelepärane kandidaat leida, on teha läbi Postimehe valimiste rakendus Hääleandja.

Näiteks mina olen Postimehe valimisrakenduse andmetel vasak-parem skaalal pigem keskel ning liberaalsuse-konservatiivsuse skaalal pigem liberaal. Mis minu arvates on küllalt täpne määratlus sellele, millised on minu väärtused.

Raimond Kaljulaid (Keskerakond)

Kes veel ei tea, siis – jah, ka mina kandideerin valimistel Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine valimisringkonnas. Olen viimased kolm aastat töötanud Põhja-Tallinna vanemana, enne seda olin ettevõtja turunduse ja reklaami valdkonnas.  

Mind on sageli kutsutud uuendumeelseks või siis "uue põlvkonna poliitikuks", siis mõtlesin pisut murda tavapärast vormi, kus kõik poliitikud räägivad ainult iseendast ja neist kahest ja poolest mõttest, mis neil seoses valimistega on.

Loomulikult loodan, et hääletad valimistel minu või teiste Keskerakonna kandidaatide poolt, kuid alljärgnevalt toon ära valiku teisi meie piirkonnas kandideerivaid kandidaate.

Püüan olla nii objektiivne kui võimalik, kuigi tunnistan, et näiteks Reformierakonna esinumbri Kristen Michali puhul on see keerulisem.

Andres Herkel (Vabaerakond)

Vabaerakonna esinumbrina kandideerib Haaberstis, Põhja-Tallinnas ja Kristiines erakonna endine esimees Andres Herkel.

Herkel on poliitika juures olnud väga pikalt - 1990ndatest aastatest peale. Riigikokku valiti ta esmakordselt Isamaa nimekirjas 1999. aastal.

Küsitlused näitavad, et Vabaerakond pigem ei ületa nendel valimistel valimiskünnist, seega ma Herkeli isikul pikemalt ei peatu. 

Kristen Michal (Reformierakond)*

Mina soovitan kõigil Reformierakonna valijatel kindlasti toetada Heidy Purgat või Arto Aasa, kes on arukad, nutikad ja ägedad inimesed - erinevalt Reformierakonna esinumbrist Kristen Michalist.

Kristen ka väga ei vaja teie toetust, sest saab Reformierakonna esinumbrina siit ringkonnast Riigikokku sisse isegi siis, kui ta valimiste päevani õhtust hommikuni kodus Playstationiga mängib.

Kristen on minust seitse aastat vanem ning ta on kogu oma senise elu olnud erinevatel erakondlikel ametikohtadel – nõunik, linnaosa vanem, Riigikogu liige ja minister. 

Tema kasuks räägib kindlasti pikk kogemus Riigikogus. Kahjuks on tema nimi seotud ka terve rea Reformierakonna korruptsiooniskandaalidega. 2007. aastal ütles Eesti Raudtee endine suuromanik ja juht Edward Burkhardt “Pealtnägijale”, et Reformierakond pressis raudtee osanikelt välja miljoni euro suurust toetust. 

Raha küsimisega on meedias seostatud just Michalit, kes oli sel ajal Reformierakonna peasekretär. Ja mitte ainult ühel korral.

Memokraadi blogi seob Michali nime Reformierakonna kummalise rahastamisega juba 2002. aastal, kes toona 24-aastaselt väljapaistva sissetuleku puudumisele vaatamata annetas Reformierakonnale 61 000 krooni.

Tõeline pomm lõhkes Michali jaoks 2012. aasta 22. mail, mil endine Reformierakonna poliitik Silver Meikar avaldas Postimehes arvamusloo. Meikar väitis, et on annetanud erakonnale raha, mille päritolu ta ei tea ja tal palus seda teha toonane peasekretär Kristen Michal.  

Michal eitas süüdistusi. Prokuratuur alustas menetlust, kuid süüdistuseni ei jõutud. Prokuratuur avaldas hiljem reformierakondlaste antud tunnistused, mis olid üsna humoorikad.

Üldiselt said kõik aru, et küllap täpselt nii Reformierakonda ja teisi Eesti erakondi on rahastatud, lihtsalt asjaosalised ei saanud seda tunnistada, sest see oleks kaasa toonud kriminaalkaristuse ja mainekahju.

Muide, Kaja Kallas teatas toona, et ei usu erakonna juhtide kinnitusi ning leidis, et probleemi tuleks tunnistada ning võtta poliitiline vastutus. Sealt pärineb omakorda Jürgen Ligi ütlemine, et Kaja Kallase “kaunid suured silmad koosolekutel” on “ikkagi kinnise suu kohal”.

Pärast kaotust Reformierakonna esimehe valimistel on Michal silma paistnud peamiselt tülinorimisega eesti-vene teljel, mis minu meelest on Eesti poliitikas siiski juba eilne päev.  

Züleyxa Izmailova (Rohelised)

Roheliste esinumbrina kandideerib nende esinaine Züleyxa Izmailova ehk Zuzu.

Roheliste puhul ei anna tänased arvamusuuringud mingit erilist lootust, et nad võiksid Riigikogu valimiskünnise ületada.

Mina olen rohelisi püüdnud utsitada mõtlema selle peale, et Riigikogus esinduse saamiseks on mõistlikum strateegiline koostöö mõne olemasoleva erakonnaga – kahjuks tulutult.

Mikser, Sikkut, Juske (SDE)

Sotsiaaldemokraatlik erakond on Haaberstis, Põhja-Tallinnas ja Kristiines pannud välja koguni kolm huvitavat kandidaati – välisminister Sven Mikseri, tervise- ja tööminister Riina Sikkuti ja menuka ajaloomatkade läbiviija Jaak Juske.

Juske, muide, tegi kohalikel valimistel parema tulemuse kui esinumber Sven Mikser. Sel korral on ta samuti kolmas ja mul on küll põnev, kuidas tal läheb võrduses valitsuse liikmetega. 

SDE puhul on minu jaoks teine huvitav küsimus see, kuidas läheb Riina Sikkutil. Hiljuti ametniku positsioonilt Ossinovski asemel valitsusse tulnud minister Sikkut on jätnud endast hea ja asjatundliku mulje, samas on paljude valijate jaoks tegemist veel üsna tundmatu uue tulijaga.

Mihkel Kangur (Elurikkuse erakond)

Elurikkuse erakonda esindab Haaberstis, Põhja-Tallinna ja Kristiines nende peaministrikandidaat Mihkel Kangur.

Elurikkuse erakonna kohta kordan sama, mida ütlesin roheliste kohta. Aasta tagasi oli keeruline ette kujutada, kuidas rohelised võiksid koguda piisavalt toetust, et tulla Riigikogusse. Nüüd on see topelt keeruline, sest valimistel konkureerivad omavahel koguni kaks “rohelist” erakonda.

Urmas Espenberg (EKRE) 

EKRE esinumber Urmas Espenberg on minu jaoks pigem tundmatu suurus. Google näitab, et tegemist on raamatute "Otsin naist" ja "Tequila pööripäev" autoriga, kes viis läbi EKRE korraldatud skandaalset meeleavaldust, kus puhkenud rüseluses löödi jalaga eurosaadik Indrek Tarandit.

Espenberg on EKRE uudisteportaalis nimetanud Tarandit “labaseks interrinde provokaatoriks”, “ustavaks junckerlaseks” jne

Liina Normet (Eesti 200)

Eesti 200 esinumber on värskelt asutatud erakonna üks aseesimeestest Liina Normet. Teise numbrina kandideerib Eesti 200 nimekirjas reklaamiärimees Marek Reinaas, kelle kaasabil valmisid minu teada veel hiljuti sotside valimiskampaaniaid.

Guugeldamine andis tulemuseks ka Eesti 200 varivalitsuse tervisevaldkonna eksperdina kirjutatud arvamuslugu, kus Normet pakub välja, et end korralikult vaktsineerivad inimesed võiksid maksta vähem makse.

Samuti on Normetilt Eesti 200 kodulehel üleskutse, et Eestis võiks olla tasuta kondoomid kõikides ööklubides, bensiinijaamades ja toidupoodides.

Kokkuvõtteks

Paar soovitust, kuidas teha valimistel oma valik.

1. Minu soovitus kõigile on lähtuda valimistel nii erakonnast kui ka isikust. Kindlasti ei maksa pimesi valida kedagi ainult sellepärast, et toetate seda erakond ja samuti ei maksa kedagi välistada ainuüksi tema erakondliku kuuluvuse pärast.
2. Teiseks on minu meelest tähtis süveneda natuke rohkem kui ainult vaadata nimesid. Mõistlik on uurida, mida kandidaat teeb a) sotsiaalmeedias b) on kirjutanud või avaldanud c) esitada kandidaatidele küsimusi.
3. Tähtis pole minu meelest ainult inimese maailmavaade, aga ka isikuomadused. Aktiivsus, julgus, põhimõttekindlus jne. Need asjad on samuti tähtsad. 

Edu kõigile oma kandidaadi leidmisel!