Ei ole eriti keeruline vaadata, kes on Eestis võitnud valimisi ja moodustanud valitsusi. Vabariigi valimiskomisjoni ja Wikipedia abil on võimalik lihtsasti järgi kontrollida, millised on olnud valimistulemused Riigikogu valimistel ning kes on valimiste järgselt valitsuse moodustanud. 

Hea küsimus on see, millistest valimistest alates vaadata. Mina jätsin ülevaatesse sisse ka 1990. aasta ülemnõukogu valimised. Kuigi need ei toimunud vabas Eestis ning selleks ajaks ei olnud mõistagi veel ka uut põhiseadust, olid need siiski esimesed osaliselt vabad valimised ENSV ajal.

Kokku on sellest ajast peale toimunud kaheksad valimised ning vaid ühel korral on valimised selgelt võitnud erakond jäänud peaministriportfellist ilma - aastal 1999. Veel ühel korral on valitsuse moodustanud häälte arvult teise kuid mandaatide poolest võitjaga võrdse tulemuse teinud erakond - aastal 2003.

Seega praegu toimuv on kindlasti pigem erandlik ning need, kes püüavad seda millegi muuna näidata - ajavad inimestele kahjuks puru silma.

1990: valimised võidab Rahvarinne, peaministriks saab Savisaar

Esimesed osaliselt vabad valimised pärast Eesti okupeerimist N Liidu poolt olid 1990. aasta ülemnõukogu valimised, kus esmakordselt kandideerisid mitme poliitilise liikumise esindajad.

Toona valitud ülemnõukogu koosseis võttis 20. augustil 1991 vastu ajaloolise otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest. Valimistel kogus enim hääli Rahvarinde nimekiri. Rahvarinde nimekiri sai 24% häältest ja koguni 45 kohta 105-liikmelisest ülemnõukogu koosseisust. Valitsuse moodustas valimised võitnud Rahvarinde liider Edgar Savisaar, kes sai ka valitsusjuhi portfelli.

1992: valimised võidab Isamaa, peaministriks saab Mart Laar

1992. aastal toimusid esimesed uue põhiseaduse järgsed Riigikogu valimised, mille võitis Mart Laari juhitud Isamaa nimekiri (22% häältest, 29 mandaati).

Peaministriks sai valimised võitnud Isamaa liider Mart Laar.

1995: valimised võidab KMÜ, peaministriks saab Tiit Vähi

1995. aasta valimised võitis valimisliit Koonderakond ja Maarahva ühendus (KMÜ) ning selle liider Tiit Vähi saab peaministriks.

1999: valimised võidab Keskerakond, peaministriks saab Mart Laar

1999. aasta valimistel saab enim hääli ja mandaate Keskerakond. Kuid juba enne valimisi olid kolm erakonda – Reformierakond, Isamaaliit ja Mõõdukad (tänane SDE) - kokku leppinud ja sellest ka avalikkusele teada andnud, et juhul kui nad saavad kolme peale enamuse, moodustavad nad valitsuse.

Kolme peale kokku saadi 53 kohta Riigikogus. Reformierakond ja Isamaa said võrdsel arvul mandaate – mõlemad 18 – kuid Isamaa sai pisut enam hääli – vahe oli alla 0,2 protsendi. Kokku oli lepitud ka selles, et peaministriportfell läheb kolmikust enim hääli saava erakonna juhile, seega Mart Laarist sai peaminister.

Keskerakond protestis toona eriti selle vastu, et president Meri ei andnud valitsused võitnud erakonna esimehele võimalust valitsust moodustada. Keskerakonna toetajatest paljud mäletavad seda siiani kui suurt ebaõiglust, et valimiste võitja jäeti kõrvale.  

2003: valimised võidab Keskerakond, peaministriks saab Juhan Parts

2003. aasta valimistulemus oli taas huvitav – Keskerakond sai enim hääli, kuid valimiste uustulnuk Res Publica tegi sedavõrd tugeva tulemuse, et sai valimiste võitjaga võrdse arvu mandaate. Seega oli tulemuseks omalaadne viigiseis. 

Sel korral tegi president Rüütel ettepaneku valitsuse moodustamiseks valimised võitnud erakonna esimehele Edgar Savisaarele , kuid selleks ajaks olid Res Publica, Reformierakond ja Rahvaliit olid selleks ajaks juba valitsuse moodustamises kokku leppinud. 

2007: võidab Reformierakond, peaministriks saab Andrus Ansip

2007. aasta valimised võitis selgelt Reformierakond, kes sai 31 kohta Riigikogus. Valitsuse moodustasid Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit ehk tänane Isamaa ja sotsid ning peaministriks sai Andrus Ansip.

2011: võidab Reformierakond, peaministriks saab Andrus Ansip

2011. võitis valimised taas Reformierakond ning selle esimees Andrus Ansip sai peaministriks, moodustades valitsuse koos Isamaaga.

2015: võidab Reformierakond, peaministriks saab Taavi Rõivas

2015. aasta valimised võitis Reformierakond, mille juht Taavi Rõivas sai ka peaministriks, moodustades selleks koalitsiooni koos sotside ja Isamaaga. See valitsus lagunebki poole pealt ning peaministriks saab Jüri Ratas.  

2019: valimised võidab Reformierakond, kes saab peaministriks?

Äsja toimunud valimised võitis väga ülekaalukalt 34 mandaadiga Reformierakond.

Märkimisväärne oli ka Reformierakonna esimehe Kaja Kallase isiklik tulemus. Kallas tegi opositsioonierakonna juhina, ilma mingit sisepoliitilist ametikohta omamata parema tulemuse samas ringkonnas Reformierakonda peaministrina esindanud Taavi Rõivasest ning jäi samale tasemele kui 2011. aastal samas ringkonnas peaministrina kandideerinud Andrus Ansip. 2007. aasta Ansipi tulemus jäi siiski ületamatuks. 

Kes saab peaministriks, on esialgu lahtine ning sõltub sellest, kas Keskerakonna esimehel Jüri Ratasel õnnestub koalitsiooni moodustamises EKRE ja Isamaaga kokku leppida ning kas sellel koalitsioonil on hääletuse ajal veel Riigikogu enamus.

See sõltub omakorda suuresti sellest, kuidas hääletavad Keskerakonna nn vene tiiva saadikud. Mitmed neist – nt Toom, Kõlvart, Svet, Belobrovtsev ja teised - on väljendanud vastuseisu loodavalt koalitsioonile, kuid siiani ei ole keegi neist teatanud, et on valmis vajadusel jätma loodavat koalitsiooni Riigikogus toetuseta.