Abu Dhabis kohtusime Araabia Ühendemiraatide Föderaalse Rahvusnõukogu esimehe ning liikmetega ning Araabia Ühendemiraatide asevälisministriga. Dubais külastasime maailmanäituse EXPO ala ning Eesti paviljoni ning kohtusime Dubai kaubanduskoja ning Eesti kogukonna esindajatega.

Kuveidis kohtusime Kuveidi Rahvusassamblee esimehe, väliskomisjoni liikmete, asevälisministriga ning kommunikatsiooni ja infotehnoloogia valdkonna esindajatega.

Samuti toimus kohtumine Kuveidi riikliku investeerimisfondi juhi ja esindajatega. Kuveiti riiklik investeerimisfond asutati viiekümnendatel aastatel ning on üks maailma suurimaid riiklikke investeerimisfonde. Selle hallatavate varade maht on ligi 600 miljardit dollarit.

Ühelt poolt olid selle visiidi keskmes muidugi kaubandussuhted, kuid mõistagi kasutasime võimalust, et end paremini kurssi viia Pärsia lahe piirkonna julgeolekuolukorraga.

Nii Araabia Ühendemiraatide kui ka Kuveidi poliitikule teeb mõistagi muret Iraani küsimus. Aasta alguses teravnesid järsult pinged Iraani ja Ameerika Ühendriikide vahel, kuid olukord on tänaseks mõnevõrra rahunenud. ätkuvalt murettekitav on olukord Jeemenis.

Vahetult enne visiiti avalikustas Ameerika Ühendriikide president Donald Trump oma nägemuse Lähis-Ida rahuplaanist. Nii AÜE kui Kuveiti esindajad rõhutasid mõistagi oma toetust Palestiinale ning peavad oluliseks sellise lahenduseni jõudmist, mis arvestaks nii Iisraeli kui palestiinlaste huve ning õiguseid.

Minu jaoks oli visiit erakordselt huvitav just äridiplomaatia seisukohast.

Nii AÜR kui Kuveiti esindajate jaoks seostub Eesti eeskätt digiteemadega. Ollakse teadlikud meie e-riigist ning e-teenustest, aga ka e-residentsuse projektist. Väga suurt huvi tekitasid meie e-tervise valdkonna lahendused (digiretsept, digiregistratuur).

Soovitakse oma riikide kodanikele pakkuda sarnaseid lahendusi ning sellega seoses ollakse avatud koostööle Eesti IT-ettevõtetega.

Reaalse ja süsteemse koostööni jõudmiseks peab aga Eesti riik koos piirkonnast huvitatud ettevõtetega kõvasti tööd tegema. Nii parlamendi kui valitsuse taseme visiidid mängivad siin samuti olulist rolli ning neid tuleb kindlasti korraldada ka tulevikus.

Oluline on ka Eesti osalemine EXPO maailmanäitusel Dubais, mida AÜE esindajad kahtlematult kõrgelt hindavad. Pean väga positiivseks ka Eesti saatkonna ruumide peatset avamist Abu Dhabis – saadik Jaan Reinhold ja tema meeskond tegutsevad piirkonnas juba täna ning teevad Eesti huvide esindamisel väga head tööd. Nagu ka EASi esindus Dubais.

Peame siin Eesti pool samas tegema kõik, et neil oleks võimalik Eestit veel tõhusamini ja paremini esindada.

Minu arvates peaks Eesti valitsus tõsiselt kaaluma Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ettepanekut koondada majandusdiplomaatiaga seotud tegevuste edukaks elluviimiseks Välisministeeriumi välisesindused ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse välisesindajad ühe ministeeriumi alla.

Lähemalt saab selle kohta lugeda siit. 

Ka mulle jääb arusaamatuks, miks on vaja majandusdiplomaatide võrgustikku hoida kahe erineva ministeeriumi valitsemisalas. Olen nõus Kaubandus-Tööstuskoja ettepanekuga, et oleks kasulikum ja arusaadavam, kui kogu välisesindajate võrk oleks Välisministeeriumis.

Samuti on minu meelest kõigiti loogiline koja ettepanek viia väliskaubandusministri ametikoht Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist Välisministeeriumisse ning koos ministri ametikohaga ka muud väliskaubandusega seotud ametikohad ja tegevused koos vastava rahastusega.

Samuti tuleks minu arvates väga tõsiselt vaadata üle EAS-i tänane struktuur. Hindama peab seda, kas Eestile tuleks kasuks, kui meil oleks olulistel turgudel kohapeal märksa tugevamad esindused kui praegu. Arusaadav, et selle saavutamiseks tuleb mujal kulutusi kärpida – näiteks EAS-i töökohtade ja tegevuste arvelt siin Eestis.

Ma ei usu üldiselt eriti otsestesse eksporditoetustesse, mida üksikutele ettevõtetele välja makstakse. Mulle tundub, et riik peaks enam panustama kõigile ettevõtjatele kättesaadavate ressursside ja lahenduste loomisele ning võimestama meie saatkondi tegelema intensiivsemalt nii ekspordi kui investeeringutega.

Samuti peavad Eesti poliitikud olema märksa enam huvitatud äridiplomaatiasse panustama, sest teatud uste avamiseks on poliitilisest toetusest vahel väga palju kasu. Seda enam tundub loogiline, et kõiki vastavaid tegevusi koordineeritaks ühest ministeeriumist ja et see ministeerium peab olema Välisministeerium.

Dubais Eesti kogukonnaga kohtudes sain taas kinnitust sellele, et maailmas on väga palju Eesti päritolu inimesi, kes on valmis oma teadmiste, kogemuste ja kontaktidega panustama kodumaiste ettevõtete edusse välisturgudel.

Välisministeerium peab kindlasti mõtelema selle peale, kuidas luua selleks üha enam võimalusi ning globaalse eestlaskonna kontakte ja teadmisi tõhusalt kaasata. Riik peab sellist tegevust ka märkama ja tunnustama.

Eesti välispoliitika jaoks ei ole hetkel kõige paremad ajad. Nii Eestis tegutsevate pankadega seotud rahapesu kui ka paremäärmuslike populistide valitsusse kaasamine on tugevalt kahjustanud meie rahvusvahelist mainet. Välisminister Urmas Reinsalu ja peaminister Jüri Ratas ei suuda ega ole ilmselt ka huvitatud tagama seda, et valitsus hoiaks olulistes välispoliitilistes küsimustes ühte joont. 

Tegemist on ohtliku mänguga ohtlikul ajal. 

Väliskeskkond on kindlasti Eesti jaoks murettekitavam kui kunagi varem sel aastatuhandel. Atlandiüleste suhete kriis, Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust ning meile oluliste partnerite omavahelised vastuolud ja eriarvamused olulistes kaubandussuhete- ja julgeolekupoliitilistes küsimustes mõistagi suurendavad määramatust ning ebakindlust.

Sellises olukorras oleks Eestile vaja tõhusat välispoliitikat ajavat ühtset valitsuskoalitsiooni, kus oleks selge konsensus olulistes julgeolekupoliitilistes küsimustes ning samal ajal ka tahe ning energia panustada tõsiselt majandusdiplomaatiasse - meie ettevõtete edusse välisturgudel ning Eestile vajalike investeeringute kaasamisse. 

Me ei tohi leppida sellega, et saavutuseks on juba seegi, kui möödub nädal, mil Eesti valitsuse pärast ei pea otseselt välismaal häbi tundma.