Lennusadama kõrvale Vesilennuki park või uus ministeeriumimaja?
Kirjutasin mõnda aega tagasi sellest, kuidas Tallinna Haiglat kavandatakse Lasnamäele suure ja väärtusliku roheala asemele, mis ei ole mingil juhul mõistlik ning see lugu sai palju positiivset tagasisidet. Täna tahan kirjutada Lennusadama kõrval asuvatest riigi kinnistutest, kus praegu on tolmuväljad ja mõned puud ja parkla, aga peagi algab Keskkonnaministeeriumi ja hulga ametite ning Loodusmuusemi uue hoone ehitus ning kuhu taheti ehitada ka siseministeeriumi uut maja.
Üks kaasaegsete linnade, aga ka Tallinna suuri väljakutseid on see, kuidas peatada rohealade kadumine ning ideaalis - asuda linnasid jälle rohelisemaks muutma.
Põhja-Tallinnas Lennusadama kõrval on ülisuur, üle 3 hektari suurune riigile kuuluv ning seni veel tühjana seisev maaala. Ühele nendest kinnistutest pidi tulema siseministeeriumi uus maja, kuid eelarvekärbete tõttu jääb see ehitamata.
Teisele osale kinnistust kerkib 2024. aastaks Eesti Loodusmuuseum ning büroohoone, kuhu on planeeritud keskkonnaministeerium ning keskkonnaameti, -inspektsiooni, -agentuuri ja -ministeeriumi infotehnoloogiakeskuse Tallinna struktuuriüksused.
Uute majade lahendus on kindlasti väga huvitav ja hästi läbi mõeldud, kuid see ei muuda fakti, et tegu on väga suurte ehitistega (15 250 m2 netopinda), mis tulevad Lennusadama ja Noblessneri vahele. ma ei ole näinud dokumente, mis räägivad sellest, kuidas need ruutmeetrid eri asutuste vahel jagunevad, kuid ERRi uudises öeldakse, et täna 360 ruutmeetril tegutsev Loodusmuuseum saab uues hoones 10 korda rohkem ruumi. Kui see on nii, siis on 2/3 ehitatavast mahust mõeldud ministeeriumile ning ametitele.
Arhitektuuribüroo Kavakava kodulehelt saab rohkem infot selle kohta, kuidas uued hooned hakkavad paiknema ja mida plaanitakse ehitada.
Praegu on seal veel avarust, kuid tulevikus viiakse lõpuni ka Noblessneri arendus ning ehitatakse uued majad Patarei juurde ning praktiliselt kogu see mereäär ongi läbivalt hoonestatud.
Minu arvates peab Põhja-Tallinna, eriti aga Kalamaja kogukond väga tõsiselt omavahel seda küsimust arutama, kas see on ikka parim plaan. Kuni koppa pole maasse löödud, saab veel esitada küsimusi.
Kõnealused kolm vaba kinnistut on kogupindalaga 32 367 m2 ehk pisut üle 3 hektari. Võrdluseks, Kalamaja kalmistuparki territoorium on 6,7 hetkarit. Seega tegemist on arvestatava seni veel vaba maaalaga otse mere ääres.
Ministeeriumimajade plaanil on Kalamaja jaoks kindlasti ka omad plussid - Kalamajja tulevad töökohad lähemale. See on hea.
Kindlasti pikemat aega Põhja-Tallinna arenguid jälginud inimesed mäletavad, kuidas vaieldi Kalaranna arenduse detailplaneeringu üle. Väga kahju, et see kinnistu erastati - otsus tehti aastal 1998. Toona ei osatud ilmselt päriselt hinnata, millise mõjuga otsusega on tegemist.
Kui Kalaranna arenduse ümber puhkesid suured vaidlused, oli üks Telliskivi seltsi ettepanekutest see, et linn ostaks selle maa tagasi. Linn seda vist väga tõsiselt ei arutanudki, kuigi oleks võinud.
Kui see oleks olnud linna territoorium, oleks saanud selle muuta kõigile üldkasutatavaks rohealaks, kuhu tulla lastega mängima, teha sinna korralikud tingimused taliujujatele jne.
Riigi ehitatud hooned on päeva lõpuks siiski kontorihooned, ükskõik, kuidas neid ei vormistata ja esitleta. Tõsi, midagi nii hullu nagu superministeerium praegu ehitada ei kavatseta.
Muide, superministeeriumi ees oli vanasti samas kohas väike park, mida, aga majaesine rohelus uue maja ehituse järgselt mingil põhjusel kaotati. Siit fotodelt on näha superministeeriumi esine väljak täna ja enne kaksiktornide ehitamist.
Uue ministeeriumimaja ja muuseumi ümbrus on kavandatud väga rohelisena ja see on tore.
Veel üks probleem on riigiasutuste lahkumine vanalinnast. Loodusmuuseum tegutseb Laial tänaval, vanas ja väärikas majas. Mis sellest saab? Kui see müüakse, siis veel üks hotell või külaliskorterite maja.
Nii kaovad vanalinnast töökohad ja vanalinn muutub aina enam vaid turismipiirkonnaks. See on väga kehv trend, millele on tähelepanu osutanud ka EKA hiljutine selleteemaline uuring "Tallinna vanalinna jätkusuutlik haldamine ja eksponeerimine", mida ma väga soovitan lugeda. Vanu maju tuleks hinnata ja korda teha ja kasutada, säilitades ka vanalinnas mitmekesisuse - töökohad, mis pole seotud vaid turismiga.
Aina tihedamalt täis ehitatud Kalamaja elanikud on puudust tundnud vanematele lastele suunatud tegevustest vabas õhus - üldkasutatavad korvpalliväljakud, spordiväljakud, rulapark vms, mis võiks samuti uues Vesilennuki pargis koha leida.
Kõik see muutub muidugi võimatuks, kui riik alustab ehitustegevusega. Võib-olla ongi juba hilja. Andke teada, mida kogukonna inimesed selles küsimuses arvavad ja mõtleme koos, kuidas selle küsimusega edasi minna. Mulle saab kirjutada minu Riigikogu tööaadressile, Facebooki, Twitterisse, Instagrami või mujale, kus on mugav.
Põhja-Tallinnas Lennusadama kõrval on ülisuur, üle 3 hektari suurune riigile kuuluv ning seni veel tühjana seisev maaala. Ühele nendest kinnistutest pidi tulema siseministeeriumi uus maja, kuid eelarvekärbete tõttu jääb see ehitamata.
Teisele osale kinnistust kerkib 2024. aastaks Eesti Loodusmuuseum ning büroohoone, kuhu on planeeritud keskkonnaministeerium ning keskkonnaameti, -inspektsiooni, -agentuuri ja -ministeeriumi infotehnoloogiakeskuse Tallinna struktuuriüksused.
Uute majade lahendus on kindlasti väga huvitav ja hästi läbi mõeldud, kuid see ei muuda fakti, et tegu on väga suurte ehitistega (15 250 m2 netopinda), mis tulevad Lennusadama ja Noblessneri vahele. ma ei ole näinud dokumente, mis räägivad sellest, kuidas need ruutmeetrid eri asutuste vahel jagunevad, kuid ERRi uudises öeldakse, et täna 360 ruutmeetril tegutsev Loodusmuuseum saab uues hoones 10 korda rohkem ruumi. Kui see on nii, siis on 2/3 ehitatavast mahust mõeldud ministeeriumile ning ametitele.
Arhitektuuribüroo Kavakava kodulehelt saab rohkem infot selle kohta, kuidas uued hooned hakkavad paiknema ja mida plaanitakse ehitada.
Praegu on seal veel avarust, kuid tulevikus viiakse lõpuni ka Noblessneri arendus ning ehitatakse uued majad Patarei juurde ning praktiliselt kogu see mereäär ongi läbivalt hoonestatud.
Minu arvates peab Põhja-Tallinna, eriti aga Kalamaja kogukond väga tõsiselt omavahel seda küsimust arutama, kas see on ikka parim plaan. Kuni koppa pole maasse löödud, saab veel esitada küsimusi.
Kõnealused kolm vaba kinnistut on kogupindalaga 32 367 m2 ehk pisut üle 3 hektari. Võrdluseks, Kalamaja kalmistuparki territoorium on 6,7 hetkarit. Seega tegemist on arvestatava seni veel vaba maaalaga otse mere ääres.
Ministeeriumimajade plaanil on Kalamaja jaoks kindlasti ka omad plussid - Kalamajja tulevad töökohad lähemale. See on hea.
Kindlasti pikemat aega Põhja-Tallinna arenguid jälginud inimesed mäletavad, kuidas vaieldi Kalaranna arenduse detailplaneeringu üle. Väga kahju, et see kinnistu erastati - otsus tehti aastal 1998. Toona ei osatud ilmselt päriselt hinnata, millise mõjuga otsusega on tegemist.
Kui Kalaranna arenduse ümber puhkesid suured vaidlused, oli üks Telliskivi seltsi ettepanekutest see, et linn ostaks selle maa tagasi. Linn seda vist väga tõsiselt ei arutanudki, kuigi oleks võinud.
Kui see oleks olnud linna territoorium, oleks saanud selle muuta kõigile üldkasutatavaks rohealaks, kuhu tulla lastega mängima, teha sinna korralikud tingimused taliujujatele jne.
Riigi ehitatud hooned on päeva lõpuks siiski kontorihooned, ükskõik, kuidas neid ei vormistata ja esitleta. Tõsi, midagi nii hullu nagu superministeerium praegu ehitada ei kavatseta.
Muide, superministeeriumi ees oli vanasti samas kohas väike park, mida, aga majaesine rohelus uue maja ehituse järgselt mingil põhjusel kaotati. Siit fotodelt on näha superministeeriumi esine väljak täna ja enne kaksiktornide ehitamist.
Uue ministeeriumimaja ja muuseumi ümbrus on kavandatud väga rohelisena ja see on tore.
Veel üks probleem on riigiasutuste lahkumine vanalinnast. Loodusmuuseum tegutseb Laial tänaval, vanas ja väärikas majas. Mis sellest saab? Kui see müüakse, siis veel üks hotell või külaliskorterite maja.
Nii kaovad vanalinnast töökohad ja vanalinn muutub aina enam vaid turismipiirkonnaks. See on väga kehv trend, millele on tähelepanu osutanud ka EKA hiljutine selleteemaline uuring "Tallinna vanalinna jätkusuutlik haldamine ja eksponeerimine", mida ma väga soovitan lugeda. Vanu maju tuleks hinnata ja korda teha ja kasutada, säilitades ka vanalinnas mitmekesisuse - töökohad, mis pole seotud vaid turismiga.
Aina tihedamalt täis ehitatud Kalamaja elanikud on puudust tundnud vanematele lastele suunatud tegevustest vabas õhus - üldkasutatavad korvpalliväljakud, spordiväljakud, rulapark vms, mis võiks samuti uues Vesilennuki pargis koha leida.
Kõik see muutub muidugi võimatuks, kui riik alustab ehitustegevusega. Võib-olla ongi juba hilja. Andke teada, mida kogukonna inimesed selles küsimuses arvavad ja mõtleme koos, kuidas selle küsimusega edasi minna. Mulle saab kirjutada minu Riigikogu tööaadressile, Facebooki, Twitterisse, Instagrami või mujale, kus on mugav.