Anto Liivat: Tallinn peab jätkama sporditegevuse toetuse maksmist ka siis, kui tavapäraseid treeninguid ei toimu
Mõned päevad tagasi avaldasin sotsiaaldemokraatide fraktsiooni aseesimehe Anto Liivati neli ettepanekut Tallinna linnavalitsusele COVID-19 viiruse mõjude leevendamiseks. Üks tema ettepanekutest puudutas linnale üüri maksvaid spordiklubisid. Palusin, et Anto seda mõtet pisut laiendaks ja lähemalt lahti kirjutaks. Probleem on tõsine, sest treeninguid ei toimu ja see annab spordiklubidele väga tugeva hoobi.
Enam kui kaks kolmandikku pealinna lapsevanematest on tänaseks lõpetanud trenniraha maksmise. Kui treeninguid ei toimu ja majanduse olukorra suhtes valitseb suur ebakindlus, on see ka mõistetav, kuid annab spordiklubidele väga tugeva hoobi.
Kahel kolmandikul pealinnas tegutsevatest spordiklubidest moodustab linna toetus kuni kolmandiku eelarvest, ülejäänud kulud katab lapsevanemate omaosalus. Seega on linna toetus klubidele lastevanemate panuse vähenedes järjest olulisem.
Sporditegevuse toetuseks 158 klubile, kus treenib üle 22 000 lapse ja noore, on pealinna 2020. aasta eelarves ette nähtud 5,73 miljonit eurot. Toetuse saaja kohustub kasutama toetust sihtotstarbeliselt treenerite töötasudeks, spordirajatiste üürikuludeks ning kuni 30% ulatuses muude sporditegevusega seotud kulude katteks.
Linnalt sporditegevuse toetust saavad klubid peavad garanteerima kokkulepitud mahus (7–15-aastastele noortele kolm korda nädalas kokku neli tundi ning 16–19-aastastele noortele neli korda nädalas kokku vähemalt 6 tundi) ja vormis treeningute toimumise, mis pole eriolukorra tingimustes paraku võimalik.
Olen veendunud, et Tallinn peab jätkama sporditegevuse toetuse maksmist ka siis, kui tavapäraseid treeninguid ei toimu.
Selleks tuleb linnavalitsusel esitada volikogule eelnõu vajalike regulatsioonide muutmiseks vähemalt eriolukorra lõpuni, et kõik, kes osalesid regulaarselt sporditreeningutel, jääksid klubidega seotuks ning saaksid jätkata treeningutega niipea, kui võimalik.
Eriolukorras tuleb rakendada erakorralisi meetmeid. Paljud klubid annavad endast parima, et tegevust jätkata ning on juba alustanud näiteks treeningute pakkumist virtuaalõppe vormis. Ka linnal tuleb siin õlg alla panna ning aidata treeneritel ja klubidel rasked ajad üle elada.
Kahel kolmandikul pealinnas tegutsevatest spordiklubidest moodustab linna toetus kuni kolmandiku eelarvest, ülejäänud kulud katab lapsevanemate omaosalus. Seega on linna toetus klubidele lastevanemate panuse vähenedes järjest olulisem.
Sporditegevuse toetuseks 158 klubile, kus treenib üle 22 000 lapse ja noore, on pealinna 2020. aasta eelarves ette nähtud 5,73 miljonit eurot. Toetuse saaja kohustub kasutama toetust sihtotstarbeliselt treenerite töötasudeks, spordirajatiste üürikuludeks ning kuni 30% ulatuses muude sporditegevusega seotud kulude katteks.
Linnalt sporditegevuse toetust saavad klubid peavad garanteerima kokkulepitud mahus (7–15-aastastele noortele kolm korda nädalas kokku neli tundi ning 16–19-aastastele noortele neli korda nädalas kokku vähemalt 6 tundi) ja vormis treeningute toimumise, mis pole eriolukorra tingimustes paraku võimalik.
Olen veendunud, et Tallinn peab jätkama sporditegevuse toetuse maksmist ka siis, kui tavapäraseid treeninguid ei toimu.
Selleks tuleb linnavalitsusel esitada volikogule eelnõu vajalike regulatsioonide muutmiseks vähemalt eriolukorra lõpuni, et kõik, kes osalesid regulaarselt sporditreeningutel, jääksid klubidega seotuks ning saaksid jätkata treeningutega niipea, kui võimalik.
Eriolukorras tuleb rakendada erakorralisi meetmeid. Paljud klubid annavad endast parima, et tegevust jätkata ning on juba alustanud näiteks treeningute pakkumist virtuaalõppe vormis. Ka linnal tuleb siin õlg alla panna ning aidata treeneritel ja klubidel rasked ajad üle elada.