Seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga oleme tänaseks kõik elanud juba nädala eriolukorra tingimustes. Tallinnas töötavad lasteaiad ja ühistransport liigub tavapärases graafikus, kuid koolimajad ja spordihallid on suletud, mistõttu tuleb kooliõpilastel õppida kodus ning spordisõpradel treenida välitingimustes.

Me keegi ei tea täpselt, mis juhtub homme, kui pikalt on inimeste elu- ja ettevõtete majandustegevus viiruse tõttu häiritud või kui suureks kujunevad kahjud. Mõned sündmused saabuvad aga suurema tõenäosusega kui teised. Nii kahju, kui see ka poleks, siis ettevõtted satuvad raskustesse ja inimesed kaotavad töö. Müügikäibed on juba pea kõigis sektorites langenud märkimisväärselt ja töötute arv kasvanud eelmise nädalaga võrreldes pea kaks korda kiiremini.

Ma tunnustan Töötukassat otsuse eest hüvitada raskustesse sattunud ettevõtete töötajatele kahe kuu jooksul 70 protsenti palgast ja Tallinna linnavalitsust toetuse eest sotsiaaldemokraatide ettepanekule vabastada vanemad lasteaia kohatasu maksmisest. Loodetavasti leiab ettepanek peagi ka linnavolikogu heakskiidu, sest see on peredele vajalik meede kriisi negatiivsete mõjude leevendamiseks.

Kuigi Tallinna linna võimalused võrreldes riigiga on tagasihoidlikumad, peab Eesti suurim omavalitsus, kus luuakse pool riigi kogutoodangust, olema siiski eeskujuks nii kriisi mõjude leevendamisel kui ka sellest õppimisel, et keerulisest olukorrast tugevamana väljuda. Teen selleks linnavalitsusele viis ettepanekut inspireerituna juhtimishuvilistele hästi tuttavast Robert S. Kaplani ja David P. Nortoni tasakaalus tulemuskaardi (Balanced Scorecard) mudelist.

1. Linnakodanikud

Tallinna linn on tööandjaks enam kui 20 000 inimesele. Nende hulgas on südamlikud lasteaiaõpetajad, professionaalsed arstid ja õed, hoolsad bussijuhid, hoolivad sotsiaaltöötajad ja pühendunud teenistujad. 

Avalike teenuste kättesaadavuse tagamiseks peab esimeses järjekorras hoidma eesliinil töötavate inimeste tervist ning paluma kodus töötada kõigil, kellel võimalik. Mitte sellepärast, et kodus töötada oleks lihtsam - pigem vastupidi - vaid ikka seepärast, et vähendada nakkusohtu. 

Linnavalitsusel tuleks esimesel võimalusel luua tervikülevaade linna töötajate ja töökeskkonna olukorrast ning tagada võimalikult paljudele inimestele tingimused ja vahendid (vajadusel ka pikemaajaliseks) kodus töötamiseks. 

Kindlasti saavad linna IT spetsialistid aidata omandada vajalikke oskusi tõhusaks töötamiseks virtuaalsetes koostöökeskkondades nagu Microsoft Teams, mida mõned pealinna töötajad juba ka kasutavad.

2. Koostöö partneritega 

Paljud organisatsioonid on sunnitud oma tegevuse peatama, sealhulgas spordi- ja huviklubid ning avalike teenuste osutamisel linna partneriks olevad ettevõtted. Linnaga sõlmitud lepingute alusel tuleb neil aga siiski tasuda näiteks rendimakseid. 

Teen ettepaneku vaadata üle kaupade ja teenuste müügist linnaeelarvesse laekuvad tulud ning aidata raskustes organisatsioonidel oma tööd ümber korraldada ja pankrotist pääseda. Linna finants- ja krediidivõimekus on ka kehval ajal suurem, kui linna partneritel.

3. Raha

Me keegi ei tea, kaua see kõik kestab. Siiski peavad juhid ka kõrge määramatuse tingimustes püüdma prognoosida võimalikke arenguid ja visandama stsenaariumeid, et olla valmis reageerima juhul, kui peaks aset leidma üks või teine sündmus.

Linnavalitsusel tuleb modelleerida tulevikustsenaariumid erinevateks olukordadeks ja kavandada koostöös linnavolikoguga vahendid linna (lisa)eelarves ning teha muudatused eelarvestrateegias.

Pealinna eelarves on palju tegevusi, mis ei ole seotud kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmisega. Nüüd on paslik aeg need üle vaadata. Lisaks peaks linnal olema reserve ca 50 miljoni euro jagu ja täiendavat laenuvõimekust 100 miljoni euro ulatuses.

Loodetavasti ei lähe seda kõike tarvis, aga juhul, kui siiski läheb, peab linnal olema vähemalt järgmiseks kuueks kuuks plaan, mida ning millises järjekorras erinevate stsenaariumide realiseerumise korral teha.

4. Õppimine ja areng

Haridus on linnaeelarves kõige suurema osatähtsusega valdkond. Linnavolikogu revisjonikomisjon, mille juhi ülesandeid siinkirjutaja täitma asus, pööras oma hiljutise koosoleku otsusega tähelepanu vajadusele töötada välja kriteeriumid haridusinvesteeringute üle otsustamiseks ning määratleda investeeringute prioriteedid.

Tänases raskes olukorras ilmutavad puudujäägid hariduselu korraldamisel end paraku kõige teravamalt, olgu selleks siis näiteks arvutite, kaasaegsete õppeprogrammide või nende kasutamise oskuste nappus. 

Loodan, et linnavalitus kaardistab peagi olukorra, eraldab haridusasutustele vajalikud lisavahendid keerulise olukorraga kohanemiseks ning küsib ettepanekuid uue haridusinvesteeringute kava koostamiseks.

Minu neli ettepanekut võivad tunduda lihtsad, kuid nende reaalne elluviimine on kahtlemata suur väljakutse. Siiski tähistaks see täiesti uut taset ja kvaliteeti linnajuhtimises ning aitaks keskpikas plaanis mitte pelgalt leevendada kriisi negatiivseid mõjusid, vaid sellest ka õppida ja luua parema elukeskkonna kõigile pealinna elanikele. Usun ja loodan tallinlasena, et linn väljub kriisist tugevama, tõhusama ja koostöövõimelisemana.