Kumb on tõsisem?

Koroonaviiruse pandeemia mõjutab maailma majandust äärmiselt negatiivselt. Pärast eriolukorra kehtestamist on peaaegu võimatu leida Eestis ettevõtet, mis pole kannatada saanud. Isegi viimasele skeptikule on selge, et ukse ees on uus, palju sügavam ja mastaapsem majanduskriis, mis on analüütikute hinnangul palju tõsisem kui see, mis tabas maailma 2008. aastal.

Mida ennustatakse?

• Viis päeva enne eriolukorra kehtestamist prognoosis SEB panga analüütik Mihkel Nestor 2020. aastaks majanduslangust – vaatamata sellele, et 2019. a. lõppes ootamatult hästi (Eesti SKT kasvas 4,3% võrra), on sel aastal oodata SKT langust ning ka töötute arvu tohutut kasvu.
  
• Eesti Pank on teatanud, et pessimistliku stsenaariumi rakendumise korral on oodata majanduse 14%-list langust.
  
• Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon ehk OECD märgib oma esialgses prognoosis, et rakendatud kriisivastaste meetmete tõttu võib Eesti kaotada 25% SKT-st.
  
• Maailma Kaubandusorganisatsioon ehk WTO on teavitanud, et rahvusvahelise kaubanduse langus 2020. aastal võib küündida 32%-ni.
  
• Rahvusvahelise Valuutafondi juht Kristalina Georgieva on prognoosinud, et pandeemia tekitab majanduskriisi, millist maailm pole peale 1930. aasta suurt depressioni näinud.
  

Selge on see, et pandeemia tõttu halveneb oluliselt meie elanike majanduslik seis – sellele viitavad maailma tippanalüütikute prognoosid, ning ilma riigi toetuseta inimesed lihtsalt ei saa hakkama.

Selleks, et Eesti inimestele abiks ja toeks olla, koostasid sotsiaaldemokraadid kriisivastaste meetmete kava, mis näeb peredele ette 500 euro suurust toetust iga koolis käiva lapse kohta, mis oleks aidanud hüvitada koduõppega seotud kulutused, töötasuhüvitisi ka töövõtu- ja käsunduslepinguga töötajatele ning FIEdele, lisaväljamakseid eakatele inimestele ja palju muud.

Paraku ükski paketis toodud ideedest koalitsioonile esialgu huvi ei pakkunud, kuigi rahalised vahendid nende teostamiseks on valitsusel olemas.

Ekspordi kokkuvarisemine

Statistikaameti andmete järgi vähenes 2009. aastal Eesti eksport 23,4% võrra. Võrreldes 2008. aasta kriisiga teeb olukorra raskemaks piiride kinni panemine ja see tekitab omakorda probleeme kiiresti rikneva kauba õigeaegse kohaletoimetamisega teistesse riikidesse – näiteks tekkis selline olukord piima eksportimisel Leetu. 

On suur tõenäosus, et umbes veerand Eestis toodetud piimast peab hävitama, kuna meil ei ole võimalusi selle töötlemiseks. Veelgi raskendab olukorda paljude toodangut eksportivate ettevõtete sulgemine. Arvatavasti on seekord ekspordi langus palju suurem kui eelmise kriisi ajal.

Tööpuudus

Eestis oli 2008. aastal kokku 61 485 töötut, aasta hiljem aga juba kaks korda rohkem. Milline on tänane seis? Aasta algusest on möödas vähem kui neli kuud, aga töötuid on juba üle 42 000 – nende hulgas näiteks mitusada endist hotellitöötajat, kes koondati. Märtsi alguses oli see arv veel tunduvalt väiksem. 

Arvestades kasvudünaamikat, hakkab tööpuudus hoogsalt tõusma. Ajakirjaniku Vahur Kooritsa hinnangul on Eestis üle 100 000 töötu juba selle suve lõpuks – 138% kasv viie kuuga! 

Asjaolu, et riigipiirid on kinni, teeb olukorda veel raskemaks – inimestel pole võimalust välismaale tööle minna. 

Üldine kahjum

Hetkel on võimatu kasvõi ligikaudeselt ennustada, millist majanduslikku kahju toob endaga pandeemia Eestile, Euroopale, maailmas tervikuna. 

Hiljuti leppisid Euroopa Liidu rahandusministrid kokku, et koroonaviirusest enimkannatanud riikide toetamiseks makstakse neile üle 500 miljardi euro majanduse ennistamiseks.  

Mida saab teha igaüks meist?

Mitte keegi ei tea, millal eriolukord lõpeb ja piirid uuesti avatakse, millal maailm hakkab paranema 21. sajandi katkust. Kuid selge on see, et meist kõigist sõltub, millal see päev saabub.

Igaüks, kes hoolib meie riigist, saab juba praegu panustada majanduse taastamisse, näiteks ostes kohalike tootjate kaupa ning võimalusel toetades neid, kelle olukord on veel keerulisem. Kõige tähtsam aga on Terviseameti nõuete ja soovituste täitmine, et kaitsta koroonaviiruse eest nii ennast kui ka teisi.

Mida peab tegema valitsus?

Peaaegu mitte keegi ei näinud ette, et Hiina viirus osutub nii ohtlikuks Eesti, Euroopa ja kogu maailma jaoks. Vähesed Euroopa riigid suutsid reageerida pandeemiale õigeaegselt ja adekvaatselt. 

Samal ajal see, et läheneb väga tõsine majanduskriis, on tänaseks selgelt ette teada. 

Kuid koalitsioon aitab seni vaid ettevõtteid, sedagi liiga aeglaselt. Lihtinimesed ja väikeettevõtted ei ole veel abi saanud.

Mida varem me hakkame välja töötama ja ellu viima poliitikaid inimeste toetamiseks - seda parem.