Tallinna Sotsiaaldemokraadid on kujundamas oma programmi järgmisteks kohalikeks valimisteks. Leiame, et liikluspildi otsustavaks muutmiseks tuleb tõsiselt investeerida kõnniteede korda tegemisse ja laiendamisse ning nende hooldusesse. Tuleb rajada korralikud rattateed, mis on selgelt eraldatud ning rajada korralikud rattaparklad koolide, ühiskondlike asutuste, aga ka elumajade juurde. Samuti tuleb linnas käivitada väga soodne või osaliselt tasuta rattalaenutus (näiteks Tartu rattaringluse eeskujul) ning hoolitseda eriti ristmike ja ülekäiguradade turvalisuse eest. 

Nende muudatuste ellu viimiseks panustame valimistele järgneval neljal aastal kokku 100 miljonit eurot ehk siis 25 miljonit eurot aastas. Kuidas seda rahastada? Rõhutan, et alljärgnev on hetkel minu isiklik arvamus, mitte tingimata veel erakonna või meie piirkonna seisukoht.

Ma näen sisuliselt kolme võimalikku rahastusallikat, millest kaks sõltuvad linnast ja üks riigist.

Suuname teede raha olemasolevate tänavate korda tegemiseks


Esiteks, teatud osa sellest kulust on kaetav tänaste eelarvevõimaluste piires. Tallinnas on ebaproportsionaalselt suur osa teede investeeringutest läinud üksikute väga kulukate valimiste eelsete megaprojektide ellu viimiseks.

Näiteks: 2019 (Riigikogu valimiste aasta) kulus 61% investeeringute rahast Reidi tee ehituseks. Samal ajal kulutab linn tänavu teede jooksvale remondile VÄHEM (!!!) kui viis aastat tagasi (linnaeelarve ise on selle aja jooksul kosunud 200 miljoni euro võrra !!!!).

Olen sellest pikemalt kirjutanud Eesti Päevalehe artiklis, mille leiab siit.


Kõik need projektid (Haabersti mitmetasandiline ristmik, Gonsiori tänav, Reidi tee) on tehtud peamiselt selleks, et luua autoliiklusele täiendavaid võimalusi – soodustades sellega veelgi niigi kontrolli alt väljunud autostumist Tallinnas.

Selline eelarverahade kasutamine tuleb lõpetada. Uute teede ja läbimurrete asemel tuleb korda teha ja rekonstrueerida olemasolevad teed ja tänavad ning teha seda selliselt, et esikohal on jalakäijate (ka laste ja eakate ning liikumisraskustega inimeste) ohutuse ja mugavuse tagamine, korralikud eraldatud rattateed ning rahustatud autoliiklus.

Teekasutustasu kehtestamine

Teiseks rahastusallikaks, ja rõhutan, et see on esialgu minu arvamus, mitte erakonna seisukoht, saaks olla teekasutustasu kehtestamine Tallinnas liiklevatele autodele.

Tallinnas on kunagi kehtinud mootorsõidukimaks, kuid seda sai vältida autot linnast välja registreerides. Teekasutustasu kehtiks aga kõigile Tallinnas liiklevatele sõidukitele - olenemata sellest, kas inimene on Tallinna elanik või mitte.
 
Opositsioonist on keeruline teha täpseid arvutusi, kuid arvatavasti piisab sellest kui üks päev Tallinna teede kasutamist maksab suurusjärgus 27 eurosenti. Igapäevase autokasutaja jaoks oleks igakuine suurim võimalik kulu suurusjärgus 8-9 eurot kuus. See ei ole kindlasti ühelegi autoomanikule ülejõu käiv kohustus, kuid nii saab linn aastas juurde suurusjärgus 20 miljonit eurot, mille eest luua tõeliselt kaasaegne ja ohutu linnaruum kõigile liiklejatele. 

Sellest võidavad muide ka autoga liiklejad, sest kui ühistranspordi ja rattakasutajate osakaal suureneb vähenevad ka ummikud. 

Süsteem peab olema selline, et inimene maksab vaid siis, kui sõidab. Kui inimene tuleb linna üheks päevaks aastas, siis jääbki kulu sentidesse. Kui tallinlane sõidab vaid mõnel päeval nädalas, siis maksab vaid nende päevade eest.

Tänapäevaste tehnoloogiliste võimaluste juures saab teekasutustasu kogumist täielikult automatiseerida. 

Üleriigiline automaks

Kolmas võimalus, mis aga ei sõltu Tallinna kohalike valimiste tulemustest, on üleriigilise  (luksus)automaksu kehtestamine (debati koht, kas ainult kallimatele autodele, saastavamatele autodele või kõigile autodele) ning sellest laekuvate vahendite suunamine omakorda kohalikele omavalitsustele, kuid tingimusega, et seda saab kasutada vaid jala, ühistranspordiga või jalgrattaga liiklemist soodustavatesse lahendustesse, mis on olulised ka maaomavalitsustes.  

Ehk siis: ei mingeid tunneleid, läbimurdeid või mitmetasandilisi ringristmike, vaid arukas ühistransport, rattateed, kõnniteed jne. 

Muide, ka tänase valitsuse koalitsioonileppes on punkt, et riik peab toetama omavalitsusi rattastrateegiate loomisel ja ellu viimisel. Selle ellu viimisel ei ole valitsus kuigi entusiastlik olnud, märksa põletavam teema on EKRE soovitava abielureferendumi läbi viimine..

Ilma rahata muutusi ei tule 

Mis peamine: ei tohi inimestele valetada ja anda populistlikke lubadusi, et mõistliku liikluse saame tagada ilma rahata. No ei saa. Ja muidugi on väga palju neid, kes ei soovi autode maksustamisest või teede kasutamise eest raha küsimisest (isegi kui see on mõned eurod) mitte midagi kuulda. Eks nende inimestega peab rahulikult rääkima ja selgitama, milleks seda vaja on. 

Enamik päriselt vajalikke reforme tekivad alguses vaid pahameelt ning alles hiljem tõdetakse, et oli ikka hea mõte küll. 

Ma olen 100% kindel, et järgmistel kohalikel valimistel Tallinnas Keskerakond enamust enam ei saa. Ja Tallinnas tuleb võimule koalitsioonivalitsus. Minu eesmärk on see, et sotsiaaldemokraadid saaksid võimalikult hea tulemuse ja meil oleks võimalik osaleda uue linnavalitsuse moodustamises. Kui mitte kohe 2021, siis järgmise nelja aasta jooksul. Selle nimel ma töötan piirkonna juhina iga päev.  

Inimkeskne, jalakäija ja jalgratturite jaoks ohutu ja mugav linnaruum on meile selles uues linnavalitsuses kindlasti üks olulisemaid prioriteete - meie punane joon, kui soovite. Kui kõik läheb hästi ja tallinlased meid toetavad, viime peale valimisi ellu 100-miljoni eurose liikluspöörde Tallinnas ja neli aastat hiljem räägitakse sellest kui ühest positiivsemast muutusest Tallinna lähiajaloos.