Kohalikel valimistel toetas mind üle viie tuhande Põhja-Tallinna elaniku. Riigikogu liikmena võin üheaegselt kuuluda ka Tallinna linnavolikogu koosseisu ning seeläbi esindada jätkuvalt põhjatallinlasi. 

Otsustasin taastada oma volitused Tallinna linnavolikogu liikmena ning kuni Riigikogu töökoormus ja töögraafik seda lubab, olen üheaegselt ka Tallinna linnavolikogu liige.   

Pean oluliseks, et Põhja-Tallinna jaoks olulised küsimused leiaksid lahenduse. Ülelinnaliselt pean ülimalt tähtsaks, et linn jätkaks heal tasemel ühistranspordi ja rattateede võrgustiku arendamist ning Tallinna rattastrateegia ellu viimist.

Mul ei ole eesmärki asuda linnas valitseva Keskerakonnaga volikogus opositsiooni. Minu vastuolu Keskerakonnaga oli riikliku poliitika tasemel ja maailmavaateline - leian, et Eesti riigi jaoks on koalitsioon EKRE-ga ülisuur viga, mis kahjustab meie majandust ja liitlassuhteid, vähendab inimeste sissetulekuid ja lõhestab Eesti ühiskonda.

Ma kahjuks ei pea usutavaks ega piisavaks Keskerakonna poliitikute kinnitusi, et koostöös EKRE-ga õnnestub neil midagi ära teha venekeelse hariduse kaitseks. Leian, et sedavõrd radikaalsete parempoolsete vaadetega erakonna toomine valitsusse on igal juhul viga. Koalitsioonilepet tuleb hinnata selle järgi, mis selles on - mitte selle järgi, mida selles ei ole.

Samas ei pea ma mingil juhul õigeks Toompea vastuolude alllinna toomist.