Nendele küsimustele ei ole vastuste leidmine lihtne, ka siis, kui tutvuda rahvusvaheliste uuringutega, mis annavad infot koroonaviiruse elujõulisuse kohta pakendil. Kuna Covid-19 on uus ja tundmatu viirus, pole ka seni tehtud uuringud ühesuguste tulemusteni jõudnud. Kuid ühes on teadlased samal meelel: viiruse elujõulisus pindadel sõltub temperatuurist ja materjalist.

Näiteks 37 kraadi juures suudab viirus nakkusohtlikuna püsida 2–3 päeva klaasil, kangal, metallil, plastil ja paberil. Veelgi täpsemalt: koroonaviirused säilivad kaubapakendi papil kuni 1 ööpäeva, plastil-kilel 3, metallil 2–5, klaasil 5, paberil sõltuvalt liigist 5 ja puidul kuni 4 ööpäeva.

Niisiis on koroonaviiruse üleskorjamine pakenditelt reaalsus, mistõttu tuleb üle vaadata pakendite sortimise, käitlemise ja äravedamise reeglid. Mida peab tegema teisiti ning kuidas on meil tarbijatena uues olukorras kõige õigem käituda?

Pakendite sortimine ja äravedu eriolukorras

Kindlasti on mõnejagu segadust külvanud meedias kõlanud jäätmeettevõtjate ettepanek sortimine lõpetada ja pakend segaolmejäätmete hulka visata, et lõpuks kõik ära põletada.

See on üks võimalus, millega tuleb ehk tulevikus arvestadagi, aga praegu jätkavad kõik suuremad jäätmeveofirmad segaolmejäätmete graafikujärgse veo kõrval ka pakendite kogumisega nii avalikest konteineritest kui ka kohtkogumise teel, olles varustanud oma töötajad isikukaitsevahenditega.

Kui eramaja klient viib kogumispäeval oma konteineri ja kollase pakendikoti lihtsasti kättesaadavasse kohta, nii et prügivedajatel ei ole vaja ise väravaid ega uksi avada, aitab ta vähendada füüsiliste kontaktide arvu.

Pakendite viimisel avalikesse konteineritesse või jäätmejaama tuleb silmas pidada reegleid, mis kehtivad praeguses eriolukorras kõikjal. Teiste, keskkonnast hoolivate inimestega tuleb hoida kahemeetrist vahet ning konteinerikaane avamisel kasutada võimalusel ühekordseid kindaid. Kindlasti peab pärast konteineri katsumist desinfitseerima käsi!

Kui inimene soovib viia jäätmed ise jäätmejaama, tasub enne kontrollida selle lahtiolekut, kõikides omavalitsustes jäätmejaamad eriolukorras ei tööta. Näiteks Tallinnas on kõik siiani küll avatud, aga Kohila valla jäätmejaam on eriolukorra tõttu suletud.

Pakendid ahju?

Mis saab pakenditest edasi? Ohutuse eesmärgil lastakse kokkukogutud pakenditel pea nädal aega seista, et tagada viiruse hävimine, alles siis alustatakse sortimise ja taastöötlemisega.

Siiski võib taaskasutamise teel ette tulla takistusi. Kuna kehtiva eriolukorra tõttu on riikidevaheline kauba- ja toormevedu piiratud, ei pruugi kogutud materjalile enam turgu leida, kuid lõputult pakendeid ladustada pole samuti võimalik. Kui siia valemisse lisada ettevõtjad, kes on kohustatud pakendikogumist rahastama, kuid kelle majanduslik seis on praeguses kriisiolukorras halvenenud, näib tulevik tume. Olukord muutub veelgi tõsisemaks seetõttu, et kokku kogutud pakendite mahud on hüppeliselt kasvanud — karantiinitingimustes on hoo sisse saanud e-kaubandus.

Hästi, pakendijäätmete turu puudumisel ajame pakendi ahju. Ent see mõjutab kohe Eesti riigi ringlussevõtu näitajaid, sest põletamine kehtiva pakendiseaduse järgi ringlussevõtu alla ei kuulu.

Kuidas siis lõpuks käituda tuleb?

Keskkonnaministeerium soovitab kõik pakendijäätmed eriolukorra lõppemiseni kodus hoida, ent see pole suuremale osale elanikest võimalik — kus sellist pakendikogust hoiustada? Ministeerium võinuks hoopis paluda inimestel oma tarbimiskäitumist eriolukorras muuta ja kõigepealt võimalikult vähe jäätmeid tekitada.

Jah, pakendite taastöötlemisel ja taaskasutamisel ei tohi panna ohtu inimeste tervist ning jäätmete käitlemisel peab olema hoolas, et viirus edasi ei leviks, ent seda kõike saab edukalt teha ka sortimisreeglitest kinni pidades.

Kuna praegu puudub kindel prognoos, millal viirus taanduma hakkab, ei tasu sündmustest ette rutata ja pakendeid ka enne turu täielikku kadumist ahju lükata. Sellega teeme kahju keskkonnale ja suurendame Eesti ökoloogilist jalajälge. Hoiame peale iseenda ja teiste ka loodust!