Eriolukord on meil kestnud kaks nädalat ning koroonaviirusest põhjustatud haigestumiste koormus haiglatele kasvab. Seetõttu on tehtud mitmeid muudatusi lisaks varem kehtinud külastamise keelule, näiteks plaanilise ravi oluline vähendamine ja füüsiliste vastuvõttude asendamine telefoni- või videovastuvõttude või e-konsultatsioonidega.

Muudatused puudutavad ka raseduse jälgimist ja sünnitust. Eesti naistearstid, ämmaemandad, lastearstid ja perinatoloogid on üheskoos avaldanud juhised koroonaviiruse leviku ajaks. Kui need avalikuks said, siis tekitasid sotsiaalmeedias ärevust ja elavat vastukaja. Eelkõige seetõttu, et sünnitusele ei lubata isasid, partnereid või mõnda muud lähedast inimest ning sünnitoetajaid, raseduse jälgimisel loobutakse esimese trimestri ultraheliuuringust ja ämmaemanda vastuvõttude arv väheneb. Samuti kerkis küsimus, kas plaanilise ravi piiramine puudutab ka abortide lõpetamist.

Mis siis muutub raseda jaoks? Normaalse raseduse puhul toimub varasema seitsme asemel neli füüsilist vastuvõttu, ülejäänud tehakse näiteks telefoni teel. Esimese trimestri ultraheli ehk nn kuklavoldi mõõtmise asemel tehakse kõigile rasedatele varem vaid riskirasedatele pakutud loote kromosoomanalüüs (NIPT test). Ema vereproovist eraldatakse loote DNA, mille põhjal saab kindlaks teha kromosomhaiguseid. Kõik huvilised saavad naistearstide seltsi kodulehelt raseduse jälgimise plaani täpsemalt järgi vaadata.

Mis muutub sünnitaja jaoks? Koroonaga sünnitajatel palutakse ette teada anda, kui haiglasse liigute, siis on haigla personal valmis. Mõned haiglad testivad kõiki sünnitama tulijaid, uuel nädalal peaks tulema haiglatele ka kiirtestid (muidu tuleb analüüsivastus kõige kiiremini nelja tunniga).

Sünnitusel ei saa juures olla mees ega sünnitoetaja. Arusaadavalt on paljud planeerinud peresünnituse, mille puhul saab sünnitaja oma lähedaselt tuge ning teiselt poolt tekib side isa ja lapse vahel. Samuti on asjatundliku sünnitoetaja juuresolek tähtis tihtipeale esmasünnitajale või varasema raske sünnituse läbi elanud naistele.

Eriolukorra pooleteise kuu jooksul sünnib umbes 1500-2000 last. See tähendab suurt hulka täiendavaid inimesi ja kontakte – keeruline on tagada nende kontrollitud liikumist ja vältida juhuslikke kontakte, mis viib suurema nakkuse leviku riskini nii haigla personali kui ka teiste haiglas viibivate emade ja laste jaoks. Sünnitoetaja ja mees saavad digivahendeid kasutades toeks olla.

Kui korduvsünnitajad said varem ka kiiremini koju, siis nüüd on ema ja laps haiglas vähemalt 48 tundi. Siis saab korraga kõik vajalikud skriiningud ja protseduurida ära teha ning ei pea kodu ja haigla vahel mitu korda liikuma.

Covid-19 haigus on uus ja tema kohta on paljugi veel ebaselge, kuid praegune parim teadmine ei kinnita, et nakkus levib emalt lootele ning rutiinset keisrilõiget haigestunud emale ei tehta. Samas piisknakkuse ja kontaktiga nakkus levib ning vaatamata sellele, et lapsed ja nooremad inimesed ei ole riskirühmas, arstid soovitavad loobuda rinnaga toitmisest ja eraldada ema ja laps kaheks nädalaks. Tegemist on soovitusega nakkuse leviku piiramiseks, aga see on ema otsus (mida haiglas saab kinnitada allkirjaga). Ema võib otsustada olla koos lapsega ning võtta kasutusele piisknakkuse leviku takistamiseks vajalikud meetmed.

Kuidas sünnituseks valmistuda? Kes kohaneb kodukoolis õpetaja rolliga, kes kodus töötamisega, kes sellega, et tööle minnes on risk nakkuse saamiseks. Samamoodi tuleb kohaneda ka eriolukorras sünnitamise muutunud reeglitega. Tavaolukorras on igal sünnitajad oma plaan valmis – kes soovib võimalikult loomulikku sünnitust, kes tingimata valu vaigistamist jne. Samas ei ole sünnituse kulgemise osas mingit garantiid – plaan on valmis, aga samuti peab vaim olema valmis kiireks kohanemiseks. Erakorralise keisri plaaniga ei lähe keegi sünnitama, ometi seda tuleb ette ning lõpuks on kõige tähtsam terve ema ja laps. Nii ka eriolukorras – vaim valmis muutunud oludes sünnitamiseks, kõige tähtsam on ema ja lapse tervis.

Mis veel muutub? Kõik ülejäänud tervist puudutavad teenused proovitakse säilitada niipalju, kui võimalik – näiteks noortekabinetist saab rasestumisvastasete vahendite retsepti pikendada, kuid see toimub telefoni teel. Vajadusel toimuvad ka lastearstide vastuvõtud – vastuvõtu toimumisest või tühistamisest antakse emale teada. Perearstid võtavad vastu beebisid, eraldi vastuvõtuaeg on tervete emade ja laste jaoks. Toimub raseduskriisi- ja imetamisnõustamine, enamasti telefoni või videokõne kaudu. Naised saavad omal soovil rasedust katkestada ka väljakuulutatud eriolukorra ajal – eelistatud on medikamentoosne abort, millel vähem tüsistuse riske kui kirurgilisel protseduuril ning kontakt ka haiglas lühem.

Kui üldine ärevus on suur? Koroonaviiruse levik ja välja kuulutatud eriolukord on meist paljude elukorraldust muutnud. Ühiskonnas on üldine ärevuse tase kõrgem ja igapäevane infotulv suur, me väldime sotsiaalseid kontakte ja seni harjumuspärane näost-näkku suhtlemine võib olla asendunud üksiolekuga. Ärevust tekitab pidev nakatumise oht, muretseme lähedaste tervise ja võimaliku töökoha kaotuse pärast ning oleme teadmatuses selle kohta, mis edasi saab ja millal see kõik lõpeb.

Koroonaviiruse kriisitelefoni 1247 ülesandeid on laiendatud ning sinna helistajatele pakutakse koostöös ohvriabiga 116 006 ka psühholoogilist nõu eesti, vene ja inglise keeles. Samuti veebivestlus www.palunabi.ee lehel ning ka www.peaasi.ee on alustanud tasuta veebinõustamist ja jagab soovitusi kriisiolukorras paremaks toimetulekuks.

Uue haiguse puhul ei ole veel olemas spetsiifilist ravi ega vaktsiini, samuti ei ole me keegi seda varem põdenud ega oska aimata oma organismi immuunvastust ega toimetulekut selle nakkusega kokkupuutel. Teadlased toovad pidevalt välja uut infot ning Eesti arstid-ämmaemandad on ka öelnud, et kui vaja tegevust muuta või saab piiranguid lõdvendada, siis seda ka tehakse.

Kõigile, sealhulgas lapseootel naistele ja emadele-lastele kehtivad soovitused nakatumise vältimiseks – sage kätepesu, sotsiaalsete kontaktide vältimine jne. Ümberkorraldused igapäevaelus ja tervishoius on muidugi ootamatud, samas võimaldavad Eesti digitaalsed lahendused – digiretsept, digilugu, e-konsultatsioonid, videonõustamine – mitmed füüsilised kontaktid asendada virtuaalsega.