Oleme Eestis harjunud, et enamasti seatakse meid Baltiriikide võrdluses esiplaanile ja usume, et lõunanaabritel on põhjust meid eeskujuks võtta. Koroonakriisis on aga senise põhjal põhjust suunata pilgud tunnustavalt lõunakaare suunas.

Kui kuulata numbrite keelt, siis on lätlased koroonaviirusega väga hästi hakkama saanud, Põhja- Balti piirkonnas kõige edukamalt. Registreeritud nakatunuid on neil kaks korda vähem kui Eestis, kuigi testituid on sama palju. Lätis on viirus lõplikult saatuslikuks saanud senini kahele inimesele, meil aga kahjuks 24le. Ka haiglas ja hingamisaparaatide all on neil märkimisväärselt vähem inimesi. Kahtlemata on selles oma roll mängida ka erinevatel nakatumiskolletel, aga mitte ainult.

Läti on kriisis silma paistnud kiire reageerimisega. Mäletatavasti avastati Lätis esimene juhtum mõned päevad hiljem kui meil. Samas eriolukord kuulutati kahes riigis välja samal päeval. Teisisõnu jäi esimese nakatunu ja esimeste tõsiste meetmete vahele Lätis vähem aega. Mõnes teises olukorras oleks mõned päevad tähtsusetud, aga koroonaviiruse puhul oleme kahjuks vägagi ilmekalt näinud, mida nädalad ja ka päevad täiendavat reaktsiooniaega tähendada võivad.

Mitmetes tegevustes on valitsus suutnud seejärel lätlastega sammu pidada ning samal ajal või vahetult pärast neid analoogsete meetmetega välja tulla. Üks oluline erinevus siiski oli. Kui Läti laiendas koheselt 2+2 meetme rakendamisel selle ka poodidele, jättis Eesti valitsus selle algselt selgusetuks. Selleni jõuti alles viis päeva hiljem. Viis päeva rohkem segadust ja tõenäoliselt ka nakatanuid.

Kaitsevahenditest oli ja on siiani defitsiit, mis ähvardas pärssida meie haiglate ravivõimekust, avaldas otsest kahjulikku mõju hooldekodudele, toidupoodidele ja kõigile teistele. Lõunanaabrid said esimese suurema saadetise koju toimetatud võrdlemisi kiiresti. Seetõttu oli mõistetav, et valitsus lätlastelt abi palus ja koostööd tegi, mis kandis ka vilja esimese Eestisse jõudnud suurema saadetise näol. Selle tähtsust valitsusele ilmestavad hästi kaks ministrit, kes käisid kaamerate ees isiklikult kaste üle lugemas ja jagasid pilte loendamisprotsessist sotsiaalmeedia vahendusel kogu maailmaga.

Ka töötajate, ettevõtete ja haiglate toetamisel on lätlased kiiresti tegutsenud. Nimelt võttis läti parlament toetusmeetmete paketi vastu juba kolm nädalat tagasi, ehk nädal pärast eriolukorra väljakuulutamist. Eesti valitsus suutis selle alles eelmise nädala lõpus parlamendile üle anda ja peaks Riigikogus vastu võetama järgmisel nädalal.

Ka E-riik, mida seni oleme pigem Eesti auks ja uhkuseks pidanud, on Lätis kriisi ajal uuenduslikum olnud. Läti seim alustas eriolukorras kaugtööistungite pidamist eelmisel nädalal. Peagi peaks IT-lahendused võimaldama ka seda, et Seimi saadikud ei kogune suure saali istungeiks enam parlamendihooneisse, vaid osalevad töös kodust. Eestis käivad veel arutelud, kas ja mil moel Läti eeskuju järgida.

Kriisis laotakse alus uueks arenguks. Tänases seisus on igati põhjust Lätit senise kriisi haldamise eest tunnustada. Loodetavasti suudab Eesti valitsus neil sabas püsida ja kunagi tekib meil taas võimalus ette rebida. Võtkem seda kui positiivset konkurentsi, mille toel areneda.