Õiglasest majandusest ja kodanikupalgast
Üks selle valimiskampaania teemasid võiks olla ka kodanikupalk - igakuine sissetulek, mis tagab igale inimesele toimetuleku ja väärikuse. Mitte, et Eesti jõuaks selleni järgmise nelja aasta jooksul. Kuid vaadates pikemalt tulevikku on küllalt tõenäoline, et automatiseerimine ja tehisintellekti kasutusele võtmine viib massilise töökohtade kadumise ning tänasest veel palju suurema ebavõrdsuseni, millega suur osa inimestest ei suuda sammu pidada.
Mul on hea meel, et minu eelmine sissekanne rändepoliitikast leidis nii palju vastukaja. Võtan järgmiseks veel vastuolulisema teema.
Olen pikemat aega kavandanud põhjalikumat postitust automatiseerimise, tehisintellekti ja kodanikupalga teemal ning kogunud selleks mõtteid.
Enne kui alustan, olgu öeldud, et alljärgnev on minu isiklik seisukoht, mis ei kajastu Keskerakonna valimisplatvormis.
Mis ei tähenda, et Keskerakonnas samade teemade peale ei mõelda.
Näiteks on Keskerakonna Riigikogu valimiste programmis leidnud kahel korral mainimist ka tehisintellekt.
Tervishoiuga seoses: “Peame oluliseks tehisintellekti turvalist rakendamist meditsiinis, teaduses ja muudes valdkondades.”
Avalike teenustega seoses: “Võtame tehisintellekti ehk krati aktiivselt kasutusele riigi infosüsteemides ja teenustes. Jätkame selleks vajaliku seadusandluse väljatöötamist, et kujundada Eesti andmemajanduse ja krattide atraktiivseks katselavaks.”
Samuti on välja toodud isesõitvad autod: “Toetame isejuhtivate autode kasutuselevõtuks vajaliku seadusandluse arendamist ning selleks sobiva ohutu liikluskeskkonna loomist.”
Või võtkem ülikoolide õppejõud. Väga paljude teadmiste ja oskuste omandamiseks ei ole enam tingimata vaja minna selleks eraldi füüsilisse õppekeskkonda - need on väga heal tasemel olemas üle interneti.
See aga tähendab, et tulevikus ei ole meil vaja nii palju õpetajaid, koolitajaid ja õppejõude, aga ka klassiruume, nende sisustust, õppehooneid ja nende haldust.
The Economist pühendas hiljuti ühe oma numbri esikaane ja suure osa sisust kohtingu ja tutvusäppidele nagu Tinder – jõudes järeldusele, et tänu aplikatsioonidele saame partnerivaliku teha märksa suuremast hulgast võimalikest kaaslastest, mis teoreetiliselt peaks suurendama tõenäosust leida keegi, kes meile hästi sobib.
Samas näiteks seksuaalvähemustele mõeldud aplikatsioonid nagu Grindr on tugevalt asunud asendama sellele segmendile keskendunud ööklubisid – tänapäeval aitab teineteist üles leida tehnoloogia ja teeb seda märksa tõhusamalt kui vanasti geiklubid.
Valdkonnas tegutsenud produktsiooniettevõtetele ning seal töötanud tehnilistele spetsialistidele - valgustajad, operaatorid, helirežissöörid jne - tähendab see aga nende äri lõppu.
Omaette probleem uue majanduse jaoks on tohutu majandusliku mõjujõu koondumine üksikute suurte vahendajate kätte – Amazon, Facebook, Google, Spotify jne – kes võivad tänu suurele turujõule küllalt jõuliselt kõigile teistele turuosalistele tingimusi dikteerida.
Tulemuseks on olukord, kus üksikud suured ettevõtted teenivad väga palju tulu ja kõik ülejäänud teenivad ainult niipalju, kui uued monopolid soovivad oma tulusid nendega jagada.
On ka neid, kes usuvad, et töökohad siiski ei kao ja kodanikupalka ei ole vaja. Eestis on seda seisukohta avaldanud Kalle Palling ja Maris Lauri Reformierakonnast. Swedbanki poolt Eestis läbi viidud uuring näitas, et Eesti inimesed usuvad, et automatiseerimise tõttu võivad paljud töökohad kaduda, kuid samas arvas suurem osa inimesi, et see neid ei puuduta - töökohad kaovad, aga kellegi teise omad. Kodanikupalgast on kirjutanud ka Peeter Koppel, et selle koht on muinasjuturaamatus.
Viimane probleem ei ole ainult teoreetiline. Juba täna kasutavad populistlikud ja parem-äärmuslikud jõud nii Eestis kui Euroopas majanduslikust ebavõrdsusest, globaliseerumisest ja tehnoloogilistest muutustest tingitud probleeme (nii reaalseid kui väljamõelduid) selleks, et tulla võimule. Ainult, et paremäärmuslaste soov ei ole mitte võrdsem sissetulekute jaotus, vaid inimeste vabaduste ja õiguste piiramine.
Liberaalsed ja demokraatlikud väärtused on väga suures ohus.
Viimastel aastakümnetel on mitmel pool maailmas olnud erinevaid pilootprojekte, meile kõige huvitavam on kindlasti Soome kogemus.
Pilootprojekti tarbeks valiti juhuvaliku teel 2000 töötut Soome elanikku, kellele riik kohustus aastatel 2017-2018 maksma 560 eurost kodanikupalka neile makstavate toetuste asemel. Palka said nad edasi ka sel juhul, kui läksid tööle.
Katse tulemused võetakse kokku 2019. aasta lõpuks, seega on veel vara järeldusi teha. Aga ainuüksi see, et nii tasakaalukas ja konservatiivne riik nagu Soome antud pilootprojekti rahastas, on kõnekas.
Muide, kui eelmisel aastal selgus, et Soome valitsus keeldus projektile lisarahastuse andmisest, siis tõlgendati seda kui eksperimendi läbikukkumist või sellest loobumist.
Kuid Soome rahvapensioniameti KELA esindajad kinnitavad, et otsus tähendab vaid seda, et projekt viiakse lõpuni nagu plaanitud.
Kodanikupalga pilootprojekte on läbi viidud ka mujal Euroopas - linnade tasemel. See võiks olla üks ideid Eesti järgmiste kohalike valimiste kontekstis!
Umbes 700 tuhandele tööealisele inimesele 500-eurose kodanikupalga maksmine läheks suurusjärgus maksma 350 miljonit eurot kuus, mis teeb üle 4 miljardi euro aastas. See on üle kolmandiku Eesti riigieelarvest. Utoopia.
Ka mitmed majandusvaldkonna eksperdid, kellega ma olen kodanikupalgast rääkinud, ütlevad, et veel mitte, kuid tulevikus jah.
Eesti jaoks hakkab kätte jõudma aeg, kus me peame selle peale mõtlema ja sellest rääkima, sest suured ühiskondlikud muutused võtavad palju aega.
Mida kodanikupalk Eestile annaks?
Nagu The Economist on kirjutanud – kodutute puhul võib keerukatest ja ressursimahukatest sotsiaalteenustest olla efektiivsem neile lihtsalt raha kätte anda.
Ka praegu kulutavad Eestis omavalitsused ja riik meeletuid summasid sellele, et abivajajate vajadusi hinnata ja neile siis erinevaid teenuseid osutada.
Võimalik, et odavam oleks anda abivajajatele lihtsalt raha anda.
Kodanikupalk võiks muide aidata ka lähisuhtevägivalla ohvreid, kes ei saa vägivaldse kaaslase juurest lahkuda, sest on majanduslikult sõltuvad või ka inimkaubanduse ohvreid.
(Palga)vaesuse kaotamine
Mil viisil seda teha - nt Riigikogu töörühma tasemel? - oleks hea algatus debatiks kodanikupalga küsimuses.
Olen pikemat aega kavandanud põhjalikumat postitust automatiseerimise, tehisintellekti ja kodanikupalga teemal ning kogunud selleks mõtteid.
Enne kui alustan, olgu öeldud, et alljärgnev on minu isiklik seisukoht, mis ei kajastu Keskerakonna valimisplatvormis.
Mis ei tähenda, et Keskerakonnas samade teemade peale ei mõelda.
Näiteks on Keskerakonna Riigikogu valimiste programmis leidnud kahel korral mainimist ka tehisintellekt.
Tervishoiuga seoses: “Peame oluliseks tehisintellekti turvalist rakendamist meditsiinis, teaduses ja muudes valdkondades.”
Avalike teenustega seoses: “Võtame tehisintellekti ehk krati aktiivselt kasutusele riigi infosüsteemides ja teenustes. Jätkame selleks vajaliku seadusandluse väljatöötamist, et kujundada Eesti andmemajanduse ja krattide atraktiivseks katselavaks.”
Samuti on välja toodud isesõitvad autod: “Toetame isejuhtivate autode kasutuselevõtuks vajaliku seadusandluse arendamist ning selleks sobiva ohutu liikluskeskkonna loomist.”
Automatiseerimine ja tehisintellekt võtavad inimestelt töö
Automatiseerimine ja tehisintellekt avavad inimkonna jaoks kindlasti uusi võimalusi. Kuid on ülimalt tõenäoline, et automatiseerimine ja tehisintellekt võtavad väga paljudelt, eriti madalamat ja keskmist palka teenivatelt inimestelt sootuks töö ja sissetulekud.PricewaterhouseCoopers avaldas eelmisel aastal analüüsipaberi pealkirjaga “Will robots really steal our jobs” – “Kas robotid võtavad meilt töökohad?”
Nende prognoosi kohaselt tuleb automatiseerimine nö kolmes laines pisut enam kui viieteistkümne aasta jooksul.
Üldse räägime me potentsiaalselt iga kolmanda töökoha automatiseerimisest.
Kõige enam puudutab automatiseerimine madalama ja keskmise haridustasemega inimesi, kuid kindlasti mitte ainult neid.
Me ei räägi tavalisest tööpuudusest, kus inimene kaotab erialase töö, on mõnda aega töötu ja leiab siis jälle rakendust. Autojuht ei leia enam autojuhina tööd, kui autosid ei ole enam vaja juhtida. Muide, üha suurem osa noortest inimestest Ameerika Ühendriikides jätavad juba täna auto juhtimise üldse selgeks õppimata ning juhiload taotlemata.
Automatiseerimine mõjutab Eesti majandust ja töökohti juba täna
Kui vähegi ringi vaadata, siis näeb automatiseerimise esimest lainet juba ka meie Eesti igapäevaelus. Taksosid me enam dispetšeri vahendusel ei telli, Wolt toob süüa ilma, et kuhugi peaksime helistama (olen isegi Wolti kulleri tööd proovinud).
Nende prognoosi kohaselt tuleb automatiseerimine nö kolmes laines pisut enam kui viieteistkümne aasta jooksul.
Kaob iga teine töökoht transpordisektoris, iga viies tervishoius
Kolmanda laine lõpuks “automatiseeritakse ära” iga teine töökoht transpordisektoris (autojuhid, taksojuhid, ühistransport, piloodid jne), iga kolmas töökoht finantssektoris ning iga viies töökoht tervishoiu valdkonnas.Üldse räägime me potentsiaalselt iga kolmanda töökoha automatiseerimisest.
Kõige enam puudutab automatiseerimine madalama ja keskmise haridustasemega inimesi, kuid kindlasti mitte ainult neid.
Me ei räägi tavalisest tööpuudusest, kus inimene kaotab erialase töö, on mõnda aega töötu ja leiab siis jälle rakendust. Autojuht ei leia enam autojuhina tööd, kui autosid ei ole enam vaja juhtida. Muide, üha suurem osa noortest inimestest Ameerika Ühendriikides jätavad juba täna auto juhtimise üldse selgeks õppimata ning juhiload taotlemata.
Automatiseerimine mõjutab Eesti majandust ja töökohti juba täna
Kui vähegi ringi vaadata, siis näeb automatiseerimise esimest lainet juba ka meie Eesti igapäevaelus. Taksosid me enam dispetšeri vahendusel ei telli, Wolt toob süüa ilma, et kuhugi peaksime helistama (olen isegi Wolti kulleri tööd proovinud).
Eestis on majutusteenuse pakkujaid, kes saadavad sulle uksekoodi ja usaldavad, et sa saad ise ja ilma nende abita hakkama. Lennule check-in ja istekoha valik on tänapäeval enamasti automatiseeritud - kunagi tehti seda inimese poolt igale reisijale eraldi lennujaamas.
Ka pakirobotite juhtimisel on aeg-ajalt vaja inimese sekkumist ja abi. Kuid üks inimene peab juhtimiskeskuses silma peal sajal robotil – seega asendab juba täna üks töötaja vähemalt sadat kulleri töökohta.
Tehnoloogia areneb kiiresti, tulevikus vajavad robotid inimese abi üha vähem. Loomulikult ei investeerita sellesse tehnoloogiasse vaid Eesti turule mõeldes.
Märkamatult elame Eestis juba seitse aastat iseteeninduskassadega – Selver tuli nendega turule aastal 2012.
Eelmise aasta alguses ütles Maxima, et aasta lõpuks on iseteeninduskassad vähemalt pooltes nende poodides, Selveri ja Rimi esindajate kinnitusel tasuvad kliendid iga kolmanda ostu eest iseteeninduskassas.
Muide, on uuritud ka seda, et nt kiirtoidukohas McDonalds ostavad inimesed 30% rohkem rämpstoitu, kui nad ei pea selle tellimisel teise inimesega suhtlemisel piinlikkust tundma.
Iseteeninduskassad on väga kuluefektiivsed, mistõttu arvata võib, et tulevikus näemegi poode, kus teenindus on suuresti iseseisev, nagu meil on juba täna iseteenindustanklates või iseteenindusega autopesulates.
Pakirobotid ja iseteeninduskassad
Seni saatjaga liikunud Starshipi pakirobotid liiguvad iseseisvalt juba ka Tallinna tänavatel.Ka pakirobotite juhtimisel on aeg-ajalt vaja inimese sekkumist ja abi. Kuid üks inimene peab juhtimiskeskuses silma peal sajal robotil – seega asendab juba täna üks töötaja vähemalt sadat kulleri töökohta.
Tehnoloogia areneb kiiresti, tulevikus vajavad robotid inimese abi üha vähem. Loomulikult ei investeerita sellesse tehnoloogiasse vaid Eesti turule mõeldes.
Märkamatult elame Eestis juba seitse aastat iseteeninduskassadega – Selver tuli nendega turule aastal 2012.
Eelmise aasta alguses ütles Maxima, et aasta lõpuks on iseteeninduskassad vähemalt pooltes nende poodides, Selveri ja Rimi esindajate kinnitusel tasuvad kliendid iga kolmanda ostu eest iseteeninduskassas.
Muide, on uuritud ka seda, et nt kiirtoidukohas McDonalds ostavad inimesed 30% rohkem rämpstoitu, kui nad ei pea selle tellimisel teise inimesega suhtlemisel piinlikkust tundma.
Iseteeninduskassad on väga kuluefektiivsed, mistõttu arvata võib, et tulevikus näemegi poode, kus teenindus on suuresti iseseisev, nagu meil on juba täna iseteenindustanklates või iseteenindusega autopesulates.
E-kaubandus kasvab 20-30% aastas, e-poest toidu tellimine kiiremini
Juba täna ostab 10% eestimaalastest poodi minemise asemel toidu e-poe kaudu. Neli aastat tagasi sellist teenust ÜLDSE ei olnud, täna kasutab seda JUBA 130 tuhat inimest.E-kaubandus üldse kasvab Eestis 20-30% aastas, toidukaupade interneti teel tellimine märkimisväärselt kiiremini.
Et e-poest tellides ei peaks kullerit ootama on Coop loonud toidukappide näol väga mugava lahenduse.
Apotheka on tabanud väga täpselt, et üks e-apteegi eeliseid on võimalus diskreetselt osta ravimeid ja vahendeid, mille üle leti apteekrilt küsimine võib tekitada osades inimestes ebamugavust (nt rasestumisvastased vahendid).
Kui me enam poes ja apteegis ei käi, siis ühel hetkel ei ole ka neid poode enam nii palju vaja – seega ei ole vaja enam nii palju teenindavat ja abipersonali, valve- ja koristusteenusteni välja.
Robottolmuimejad on tänapäeval juba päris head, aknapesurobotid jätavad kuuldavasti veel soovida. Näiteks Bloomberg testis ühte 400 dollarist mudelit, mis ei saanud akna puhtaks pesemisega tegelikult eriti hästi hakkama.
Kuid tehnoloogia areneb kiiresti ja kindlasti saavad robotid juba lähitulevikus aknapesu ja koristamisega hakkama ning nende ostmine on odavam kui sama töö tegemiseks inimese palkamine.
Et e-poest tellides ei peaks kullerit ootama on Coop loonud toidukappide näol väga mugava lahenduse.
Apotheka on tabanud väga täpselt, et üks e-apteegi eeliseid on võimalus diskreetselt osta ravimeid ja vahendeid, mille üle leti apteekrilt küsimine võib tekitada osades inimestes ebamugavust (nt rasestumisvastased vahendid).
Kui me enam poes ja apteegis ei käi, siis ühel hetkel ei ole ka neid poode enam nii palju vaja – seega ei ole vaja enam nii palju teenindavat ja abipersonali, valve- ja koristusteenusteni välja.
Robottolmuimejad ja aknapesurobotid
Rääkides koristusteenustest – kindlasti on roboteid oodata kodu- ja kontorikoristuses.Robottolmuimejad on tänapäeval juba päris head, aknapesurobotid jätavad kuuldavasti veel soovida. Näiteks Bloomberg testis ühte 400 dollarist mudelit, mis ei saanud akna puhtaks pesemisega tegelikult eriti hästi hakkama.
Kuid tehnoloogia areneb kiiresti ja kindlasti saavad robotid juba lähitulevikus aknapesu ja koristamisega hakkama ning nende ostmine on odavam kui sama töö tegemiseks inimese palkamine.
Ohus ei ole ainult "lihtsad" töökohad
Kuigi esmajoones kaob tehnoloogia tõttu lihtsamaid töökohti, on ohus ka mõttetöö tegijad. Nagu eespool mainitud, näeb ka Keskerakond tehisintellekti rakendusi meditsiinis ja avalikus halduses.
Mõlemal juhul tähendab see ka teatud tööde ülevõtmist masinate poolt.
Või võtkem ülikoolide õppejõud. Väga paljude teadmiste ja oskuste omandamiseks ei ole enam tingimata vaja minna selleks eraldi füüsilisse õppekeskkonda - need on väga heal tasemel olemas üle interneti.
See aga tähendab, et tulevikus ei ole meil vaja nii palju õpetajaid, koolitajaid ja õppejõude, aga ka klassiruume, nende sisustust, õppehooneid ja nende haldust.
Äpid ööklubide asemel
Tehnoloogia muudab inimkäitumist väga arvestataval moel ka väga isiklikes valdkondades.The Economist pühendas hiljuti ühe oma numbri esikaane ja suure osa sisust kohtingu ja tutvusäppidele nagu Tinder – jõudes järeldusele, et tänu aplikatsioonidele saame partnerivaliku teha märksa suuremast hulgast võimalikest kaaslastest, mis teoreetiliselt peaks suurendama tõenäosust leida keegi, kes meile hästi sobib.
Samas näiteks seksuaalvähemustele mõeldud aplikatsioonid nagu Grindr on tugevalt asunud asendama sellele segmendile keskendunud ööklubisid – tänapäeval aitab teineteist üles leida tehnoloogia ja teeb seda märksa tõhusamalt kui vanasti geiklubid.
Täiskasvanute meelelahutuseni välja
Kuni selleni välja, et täiskasvanutele mõeldud meelelahutuse valdkonnas on üha suurem osa sisust toodetud nö tavaliste inimeste poolt, kes teevad seda ise ja müüvad seda üleilmsete täiskasvanutele mõeldud lehekülgede vahendusel otse tarbijatele, saades lehekülje haldajalt vastu osa reklaamitulust.Valdkonnas tegutsenud produktsiooniettevõtetele ning seal töötanud tehnilistele spetsialistidele - valgustajad, operaatorid, helirežissöörid jne - tähendab see aga nende äri lõppu.
Omaette probleem uue majanduse jaoks on tohutu majandusliku mõjujõu koondumine üksikute suurte vahendajate kätte – Amazon, Facebook, Google, Spotify jne – kes võivad tänu suurele turujõule küllalt jõuliselt kõigile teistele turuosalistele tingimusi dikteerida.
Tulemuseks on olukord, kus üksikud suured ettevõtted teenivad väga palju tulu ja kõik ülejäänud teenivad ainult niipalju, kui uued monopolid soovivad oma tulusid nendega jagada.
Majanduskasv ei väljendu enam palgakasvus
Automatiseerimine ja tehisintellekt tulevad ajal, mis on majanduslikult niigi keeruline.
Loen parasjagu USA endise tööjõuministri ning presidentidele Ford, Carter, Clinton ja Obama majandusnõu andnud Robert B. Reichi raamatut “Saving Capitalism: For the Many, Not the Few”, kus ta kirjeldab, kuidas USA ettevõtete töötajate tootlikkus ning ettevõtete tulud on viimastel aastakümnetel kasvanud, kuid tööliste sissetulekud enam mitte. Seda 1970ndatest aastatest alates!
Majandus kasvab, kuid loodav lisaväärtus koondub üha enam väikse hulga väga rikaste inimeste kätte, kes on saanud sellega seoses ühiskonnas ka ebaproportsionaalselt suure mõju majandus- ja poliitikaelu üle. See omakorda võimaldab neil aina suurendada nii oma varakust kui ka mõjujõudu.
Tulemuseks on olukord, kus turumajandus ja demokraatia on ohus, sest suur osa ühiskonnast tunneb end igati õigustatult kõrvalejäetuna ja unustatuna.
Kui vaesus ja ebavõrdsus on suured (Eesti suure ebavõrdsuse pärast on 2017. aastal tundnud muret ka Euroopa Komisjon), siis kaasnevad sellega ka paljud sotsiaalsed probleemid - tervishoius, õiguskaitses jne.
Need ettevõtted ja riigid, kes suudavad automatiseerimisega kiiremini kaasa minna, võidavad ja omandavad kiirelt maailmaturul suuri eeliseid. Võitjaid on aina vähem, kaotajaid aina rohkem.
SKT kasvab kiiresti, kuid ebavõrdsus nii riikide sees kui vahel suureneb samuti väga kiiresti, mistõttu ka väga jõukad riigid peavad hakkama mõtlema selle peale, kuidas saadavat tulu õiglasemini jaotada. Ja siis jõuamegi lõpuks kodanikupalga küsimuseni.
Alustada tuleb sellest, mida üldse mõistetakse kodanikupalga all.
Majandus kasvab, kuid loodav lisaväärtus koondub üha enam väikse hulga väga rikaste inimeste kätte, kes on saanud sellega seoses ühiskonnas ka ebaproportsionaalselt suure mõju majandus- ja poliitikaelu üle. See omakorda võimaldab neil aina suurendada nii oma varakust kui ka mõjujõudu.
Tulemuseks on olukord, kus turumajandus ja demokraatia on ohus, sest suur osa ühiskonnast tunneb end igati õigustatult kõrvalejäetuna ja unustatuna.
Kui vaesus ja ebavõrdsus on suured (Eesti suure ebavõrdsuse pärast on 2017. aastal tundnud muret ka Euroopa Komisjon), siis kaasnevad sellega ka paljud sotsiaalsed probleemid - tervishoius, õiguskaitses jne.
Tehisintellekt suurendab ebavõrdsust riikide vahel ja sees
Google China endine president ning raamatu “AI Superpowers” autor Kai-Fu Lee on ennustanud, et tehisintellekt suurendab majanduslikku ebavõrdsust väga olulisel määral.Need ettevõtted ja riigid, kes suudavad automatiseerimisega kiiremini kaasa minna, võidavad ja omandavad kiirelt maailmaturul suuri eeliseid. Võitjaid on aina vähem, kaotajaid aina rohkem.
SKT kasvab kiiresti, kuid ebavõrdsus nii riikide sees kui vahel suureneb samuti väga kiiresti, mistõttu ka väga jõukad riigid peavad hakkama mõtlema selle peale, kuidas saadavat tulu õiglasemini jaotada. Ja siis jõuamegi lõpuks kodanikupalga küsimuseni.
Kas kodanikupalk võiks olla lahendus?
Alustada tuleb sellest, mida üldse mõistetakse kodanikupalga all.
Kodanikupalga kohta on andnud hea ja ülevaatliku TEDx loengu Kanada Manatoba ülikooli sotsiaaltöö osakonna dekaan James Mulvale, mis on avalikult kättesaadav siit.
Lühidalt on kodanikupalk kõigile kodanikele (või teatud riigis alaliselt elavatele inimestele) makstav tasu, mille saamiseks ei ole mingeid muid lisatingimusi. Pole tähtis, kas sa oled rikas või vaene. Kas sa töötad või mitte. Kas sa oled töövõimeline või mitte. Kõik saavad
riigilt iga kuu teatud summa raha, mis lihtsalt antakse neile.
Lühidalt on kodanikupalk kõigile kodanikele (või teatud riigis alaliselt elavatele inimestele) makstav tasu, mille saamiseks ei ole mingeid muid lisatingimusi. Pole tähtis, kas sa oled rikas või vaene. Kas sa töötad või mitte. Kas sa oled töövõimeline või mitte. Kõik saavad
riigilt iga kuu teatud summa raha, mis lihtsalt antakse neile.
On ka neid, kes usuvad, et töökohad siiski ei kao ja kodanikupalka ei ole vaja. Eestis on seda seisukohta avaldanud Kalle Palling ja Maris Lauri Reformierakonnast. Swedbanki poolt Eestis läbi viidud uuring näitas, et Eesti inimesed usuvad, et automatiseerimise tõttu võivad paljud töökohad kaduda, kuid samas arvas suurem osa inimesi, et see neid ei puuduta - töökohad kaovad, aga kellegi teise omad. Kodanikupalgast on kirjutanud ka Peeter Koppel, et selle koht on muinasjuturaamatus.
Kodanikupalga kohta on Wikipedias olemas võrdlemisi põhjalik sissekanne. Tegemist ei ole uue mõttega (idee on aastasadu vana), kuid kodanikupalga idee on tõusnud taas päevakorda just seoses tehisintellekti ja automatiseerimisega – kui üks võimalus tasandada kiiretest muutustest tulenevat majanduslikku ebavõrdsust ja hoida ühiskondlikku stabiilsust.
Viimane probleem ei ole ainult teoreetiline. Juba täna kasutavad populistlikud ja parem-äärmuslikud jõud nii Eestis kui Euroopas majanduslikust ebavõrdsusest, globaliseerumisest ja tehnoloogilistest muutustest tingitud probleeme (nii reaalseid kui väljamõelduid) selleks, et tulla võimule. Ainult, et paremäärmuslaste soov ei ole mitte võrdsem sissetulekute jaotus, vaid inimeste vabaduste ja õiguste piiramine.
Liberaalsed ja demokraatlikud väärtused on väga suures ohus.
Viimastel aastakümnetel on mitmel pool maailmas olnud erinevaid pilootprojekte, meile kõige huvitavam on kindlasti Soome kogemus.
Soome katsetas kodanikupalgaga, tulemused tulevad aasta lõpus
Soome on esimene riik Euroopas, kes on teinud riiklikult toetatud kodanikupalga katseprojekti.
Pilootprojekti tarbeks valiti juhuvaliku teel 2000 töötut Soome elanikku, kellele riik kohustus aastatel 2017-2018 maksma 560 eurost kodanikupalka neile makstavate toetuste asemel. Palka said nad edasi ka sel juhul, kui läksid tööle.
Katse tulemused võetakse kokku 2019. aasta lõpuks, seega on veel vara järeldusi teha. Aga ainuüksi see, et nii tasakaalukas ja konservatiivne riik nagu Soome antud pilootprojekti rahastas, on kõnekas.
Muide, kui eelmisel aastal selgus, et Soome valitsus keeldus projektile lisarahastuse andmisest, siis tõlgendati seda kui eksperimendi läbikukkumist või sellest loobumist.
Kuid Soome rahvapensioniameti KELA esindajad kinnitavad, et otsus tähendab vaid seda, et projekt viiakse lõpuni nagu plaanitud.
Kodanikupalga pilootprojekte on läbi viidud ka mujal Euroopas - linnade tasemel. See võiks olla üks ideid Eesti järgmiste kohalike valimiste kontekstis!
Kas kodanikupalga maksmiseks on võimalik raha leida?
On täiesti selge, et Eesti ei ole täna piisavalt rikas riik, et kodanikupalka täies mahus rakendada. Samuti ei ole automatiseerimise tase meie majanduses kaugeltki nii kaugele arenenud.Umbes 700 tuhandele tööealisele inimesele 500-eurose kodanikupalga maksmine läheks suurusjärgus maksma 350 miljonit eurot kuus, mis teeb üle 4 miljardi euro aastas. See on üle kolmandiku Eesti riigieelarvest. Utoopia.
Ka mitmed majandusvaldkonna eksperdid, kellega ma olen kodanikupalgast rääkinud, ütlevad, et veel mitte, kuid tulevikus jah.
Eesti jaoks hakkab kätte jõudma aeg, kus me peame selle peale mõtlema ja sellest rääkima, sest suured ühiskondlikud muutused võtavad palju aega.
Mida kodanikupalk Eestile annaks?
Väiksemad kulud sotsiaalkaitsele
Kui jätta kõrvale eelmainitud automatiseerimise ja tehisintellekti temaatika, siis juba tänase sotsiaalsüsteemi pinnalt võib arutada selle üle, kui efektiivne see on.Nagu The Economist on kirjutanud – kodutute puhul võib keerukatest ja ressursimahukatest sotsiaalteenustest olla efektiivsem neile lihtsalt raha kätte anda.
Ka praegu kulutavad Eestis omavalitsused ja riik meeletuid summasid sellele, et abivajajate vajadusi hinnata ja neile siis erinevaid teenuseid osutada.
Võimalik, et odavam oleks anda abivajajatele lihtsalt raha anda.
Kodanikupalk võiks muide aidata ka lähisuhtevägivalla ohvreid, kes ei saa vägivaldse kaaslase juurest lahkuda, sest on majanduslikult sõltuvad või ka inimkaubanduse ohvreid.
(Palga)vaesuse kaotamine
Üks kodanikupalga eelis on kindlasti see, et selliselt kaoks täielikult absoluutne vaesus.
On selge seos vaesuse ja ebavõrdsuse ning suuremate ühiskondlike kulutuste vahel tervishoiule, aga ka avaliku korra tagamisele. Võimalik et vaeste inimeste aitamine läheb meile rohkem maksma, kui läheks maksma vaesuse kaotamine.
Eraldi probleem on palgavaesus. Palgavaesus Eestis on õnneks vähenenud, kuid on endiselt suurim Euroopa Liidus – iga kümnes Eesti palgasaaja on palgavaene.
USA senaator Bernie Sanders on rünnanud maailma üht rikkaimat ettevõtet Amazoni selle eest, et tuhanded nende töötajad ei ela Amazoni makstavast palgast ära ja vajavad riigipoolset abi.
Võib spekuleerida, et kodanikupalk võimaldaks väga madalat palka saavatel töötajatel teha pingutusi oma elujärje parandamiseks.
Hetkel on nad lõksus – tehes pikki tööpäevi palga eest, millest ei piisa, et ära elada. Selle kõrvalt on raske omandada uusi teadmisi ja oskusi või otsida paremat tööd.
Kas kodanikupalga saajad viitsivad enam tööd teha?
Lisaks sellele, et kodanikupalk on kallis ning selle mõju tõestamata, on kindlasti ka kaalukaid vastuargumente.
USA senaator Bernie Sanders on rünnanud maailma üht rikkaimat ettevõtet Amazoni selle eest, et tuhanded nende töötajad ei ela Amazoni makstavast palgast ära ja vajavad riigipoolset abi.
Võib spekuleerida, et kodanikupalk võimaldaks väga madalat palka saavatel töötajatel teha pingutusi oma elujärje parandamiseks.
Hetkel on nad lõksus – tehes pikki tööpäevi palga eest, millest ei piisa, et ära elada. Selle kõrvalt on raske omandada uusi teadmisi ja oskusi või otsida paremat tööd.
Rohkem ettevõtlikkust
On arvatud, et kodanikupalk toetaks eriti noorte puhul ka suuremat riskijulgust. Lihtsam on alustada ettevõtlusega, kui sa võid olla kindel, et ka läbikukkumise korral ei tähenda see seda, et jääd tänavale.Kas kodanikupalga saajad viitsivad enam tööd teha?
Teatud osa inimeste jaoks tähendab see kindlasti seda, et nad enam ei pingutagi, et tööd teha ja kasutavad süsteemi lihtsalt ära. Samas, kui palju seesama seltskond, kelle puhul me seda kahtlustame, täna pingutada viitsib?
Kindlasti ei loobu kõik kodanikupalka saavad inimesed töötamisest ja ei rahuldu minimaalse sissetulekuga.
Enamik meist tahab elada huvitavamat ja mitmekesisemat elu kui miinimumpalk võimaldab – nt reisida. Ja me oleme valmis selle nimel täiendavalt pingutama.
Eks mõnede jaoks on küsimus lihtsalt ebaõigluses. Nemad töötavad ja näevad vaeva, et oma sissetulek välja teenida – miks peaks keegi saama raha mitte millegi eest?
Kõik need küsimused on täiesti relevantsed ning nende peale peab samuti mõtlema ning nende üle peab arutlema.
Eesti erakonnad on tänaseks avalikustanud oma valimiste-eelsed programmid ja ootuspäraselt näeb suur enamus neist maksude valdkonnas ette pigem tehnilisi kui põhimõttelisi muutuseid.
Kindlasti ei loobu kõik kodanikupalka saavad inimesed töötamisest ja ei rahuldu minimaalse sissetulekuga.
Enamik meist tahab elada huvitavamat ja mitmekesisemat elu kui miinimumpalk võimaldab – nt reisida. Ja me oleme valmis selle nimel täiendavalt pingutama.
Eks mõnede jaoks on küsimus lihtsalt ebaõigluses. Nemad töötavad ja näevad vaeva, et oma sissetulek välja teenida – miks peaks keegi saama raha mitte millegi eest?
Kõik need küsimused on täiesti relevantsed ning nende peale peab samuti mõtlema ning nende üle peab arutlema. Üle vaadata tuleb maksusüsteem tervikuna
Eesti erakonnad on tänaseks avalikustanud oma valimiste-eelsed programmid ja ootuspäraselt näeb suur enamus neist maksude valdkonnas ette pigem tehnilisi kui põhimõttelisi muutuseid.
Eesti 200 on siin erand - nende programmist leiab ettepaneku algatada ühiskonnas laiem diskussioon "maksusüsteemi ümberkorraldamiseks selliselt, et osa maksukoormusest viiakse tööjõult üle varadele".
Kuni me midagi targemat välja ei mõtle, tuleb meil kuidagi läbi ajada eelmise aastatuhande maksusüsteemiga hoopis uues ja hoopis erinevas olukorras.
Varem või hiljem peab ka Eesti hakkama mõtlema hoopis fundamentaalsemate muudatuste peale selles, kuidas me üldse ühiste kulutuste ja investeeringute rahastamiseks vajaliku raha kokku kogume, et see tunduks õiglane kõigile - nii töötajatele kui tööandjatele.
Ühesõnaga, meil on vaja aega, et kaaluda kõiki asjaolusid – see ei ole midagi sellist, milles märtsikuiste valimiste järgselt ametisse astuv valitsus võiks kokku leppida.
Kuid kaugemale kui järgmiste valimisteni mõtlevad poliitikud ja erakonnad peavad kodanikupalga küsimuse millalgi järgmise nelja aasta jooksul oma töölauale võtma.
Kuni me midagi targemat välja ei mõtle, tuleb meil kuidagi läbi ajada eelmise aastatuhande maksusüsteemiga hoopis uues ja hoopis erinevas olukorras.
Varem või hiljem peab ka Eesti hakkama mõtlema hoopis fundamentaalsemate muudatuste peale selles, kuidas me üldse ühiste kulutuste ja investeeringute rahastamiseks vajaliku raha kokku kogume, et see tunduks õiglane kõigile - nii töötajatele kui tööandjatele.
Ühesõnaga, meil on vaja aega, et kaaluda kõiki asjaolusid – see ei ole midagi sellist, milles märtsikuiste valimiste järgselt ametisse astuv valitsus võiks kokku leppida.
Kuid kaugemale kui järgmiste valimisteni mõtlevad poliitikud ja erakonnad peavad kodanikupalga küsimuse millalgi järgmise nelja aasta jooksul oma töölauale võtma.
Mil viisil seda teha - nt Riigikogu töörühma tasemel? - oleks hea algatus debatiks kodanikupalga küsimuses.