Kuid sellele vaatamata on minu arvates erakordselt oluline kasutada seda ajalist edumaad, mis meil on ning õppida võimalikult palju Wuhani kogemusest, kus tänaseks on viirus siiski kontrolli alla saadud.  

Koroonaviirus on palju ohtlikum kui gripp

Professor Xihong alustas oma ettekannet sellest, et koroonaviiruse võrdlemine hooajalise gripiviirusega, on kohatu. Suremus on kümme korda kõrgem ning ka selle viiruse leviku majanduslikud ning ühiskondlikud mõjud on erakordselt suured. Wuhani statistika kinnitab selgelt ka seda, et riskirühmas on eeskätt eakamad inimesed.

Viirust on võimalik võita!

Professor Xihongi põhisõnum oli siiski positiivne. Wuhani andmetest saab teha järelduse, et viiruse levikut siiski on võimalik peatada, kuid see nõudis ametivõimudelt erakordseid meetmeid ja kogu ühiskonnalt erakordseid pingutusi.

Piiride sulgemisest ja kodus püsimisest ei piisanud

Wuhanis kasvas nakatanute arv erakordselt kiiresti ning tervishoiusüsteem ei suutnud sellega sammu pidada ja toime tulla. Wuhani linn pandi lukku, inimesed pidid püsima kodus – täpselt nagu Eesti täna. Kuid need meetmed EI OLNUD piisavad, et viiruse levikule piiri panna.

Pereliikmed ja lähedased

Esiteks, sellepärast, et haigus kandus endiselt edasi pereliikmetele, kes omakorda nakatasid teisi. Teiseks, nakatanutel oli liikumispiirangute tõttu keeruline saada arstiabi. Kolmandaks, kodused karantiinimeetmed põhinesid inimeste mõistlikul käitumisel ja aususel – täpselt nagu praegu Eestis, kuid kõik inimesed ei püsinud kodus, läksid poodi või arsti juurde.

Kaks uut haiglat ja 16 välihaiglat

Et olukorraga toime tulla pandi kriisiga toime tulemiseks vähem kui kahe nädalaga püsti kaks uut haiglat ning loodi kuusteist välihaiglat (kasutades staadioneid ja messikeskuseid). Samuti võeti kasutusele tühjana seisvad hotellid ning ühiselamud, et majutada viirusekahtlusega inimesi kui ka neid, kes olid olnud koroonahaigetega kontaktis.

Kõik haiged karantiinis, mitte kodus

Kõik positiivse proovi andnud inimesed, kellel olid kerged sümptomid, paigutati spetsiaalselt sel eesmärgil ehitatud haiglatesse ja välihaiglatesse. Kui ajutisse haiglasse paigutatud patsientide olukord halvenes, viidi nad koheselt üle tavahaiglasse, et pakkuda neile kõrgemal tasemel arstiabi.

Kõik, kellel sümptomid, samuti karantiini

Need, kelle puhul oli alust kahtlustada koroonaviirusesse nakatumist (neil olid sümptomid) paigutati karantiini selleks otstarbeks kasutusele võetud hotellidesse. Kui sinna paigutatud inimene andis positiivse proovi, viidi ta üle eelmainitud välihaiglasse.

Kolmandaks paigutati hotellidesse karantiini kõik need, kellel oli palavik. Kui nende proov osutus positiivseks, viidi ka nemad üle välihaiglasse.

Kõik haigetega kontaktis olnud inimesed samuti karantiini

Hotellidesse ja ühiselamutesse majutati ka need, kes olid olnud kontaktis inimestega, kes olid andnud positiivse proovi või kelle puhul oli alus kahtlustada nakatumist koroonaviirusesse (sümptomid ja palavik).

Kõigile eelmainitud inimestele (koroonaviirusesse nakatunud inimesed, sümptomitega inimesed, nendega kontaktis olnud inimesed) korraldati keskselt transport välihaiglatesse või karantiini.

Allolev kuvatõmmis loengus kasutatud ettekandes, selgitab karantiinimeetmeid lähemalt: 

See strateegia osutus tulemuslikuks. Koroonaviirusesse nakatunud inimestelt kandus viirus edasi märksa väiksema tõenäosusega. Samuti said inimesed kiirelt arstiabi, mille tulemusel omakorda vähem inimesi jäi tõsiselt haigeks ning vajas intensiivravi. Need omakorda, kes vajasid intensiivravi, said seda väiksema ooteajaga, sest viibisid sellele eelnenult juba arstide järelvalve all. Kõik need meetmed vähendasid oluliselt tervishoiusüsteemi ülekoormatust.

Arstidele korraldati majutus

Eraldi majutus korraldati ka Wuhani arstidele, et viirus nende kaudu ei leviks edasi nende pereliikmetele, aga ka vastupidi, et arstid ei jääks haigeks. Suurt rõhku pandi ka arstide isiklikele kaitsevahenditele, et kaitsta neid viiruse eest.

KOV ametnikud otsisid kodudest sümptomitega inimesi, keda testida

Testidest oli puudus ka Wuhanis. Esmajärjekorras testiti neid, kelle puhul oli alust kahtlustada koroonaviirusesse nakatumist. Veebruari teises pooles saadeti kohaliku omavalitsuse töötajad käima ukselt-uksele, et tuvastada inimesi, kellel olid koroonaviiruse sümptomid. Neidki testiti esimesel võimalusel. Teises järejekorras testiti neid, kes olid olnud kontaktis koroonaviiruse kandjatega, kuid kellel ei olnud sümptomeid.

Wuhani strateegia töötas

Professor Xihongi sõnul ülalkirjeldatud strateegia osutus edukaks. 10. märtsil suleti välihaiglad. 18. märts oli esimene päev kui ei diagnoositud enam ühtegi uut koroonaviirusesse haigestunut.

KOKKUVÕTE

Ma ei ole tervishoiuvaldkonna ekspert, seega ma ei tea, mis on õige või vale. Sellele peavad lõpuks vastuse leidma Eesti vastavad ametkonnad ja täna ametis olev valitsus. Kuid ometi on minu meelest vägagi kohane küsida järgmisi küsimusi:

1.     Kas on mingit alust uskuda ja loota, et Eestis saab viiruse levik olema aeglasem kui oli Wuhanis või on hetkel näiteks Itaalias ja Hispaanias? Kui mitte, siis järelikult tulevad lähimad nädalad ja kuud väga väga rasked kogu Eesti ühiskonna jaoks. 

2.     Kui meil ei ole alust eeldada, et pääseme kuidagi kergemalt, siis kas ka meil Eestis tuleb ühel hetkel hakata tarvitusele võtma Wuhaniga sarnaseid meetmeid – rajama välihaiglad, korraldama ajutise majutuse neile, kes peavad olema karantiinis jne. Kui see on nii, siis mida varem me sellega alustame, seda parem. Juba täna on hotelliomanikke, kes pakuvad riigile sisuliselt tasuta oma hotellitube. 

3.     Kui eeldame, et meil on vaja selliseid meetmeid tarvitusele võtta, siis peame sellest ühiskonnale andma teada võimalikult varakult. Inimestel peab olema selge arusaamine, mis saab siis kui see kriis süveneb. Minu arvates peab Eesti valitsus avalikustama teatud „teekaardi“ - millised on täiendavad piiravad meetmed, mis rakenduvad siis, kui on näha, et viiruse riigisisene leviku risk on kõrge ning on alust arvata, et meie tervishoiusüsteem ei tule sellega enam toime?

4.     Millist rolli mängivad selles protsessid kohalikud omavalitsused. Kas suuremad linnad peavad alustama juba täna ettevalmistusi Wuhani eeskujul karantiinitingimuste loomiseks? Kas KOV-id peavad looma võimalused tuua eakatele toiduainet ja ravimid koju? Kas tuleb hakata organiseerima nakkuskahtlusega inimestele eritransporti jne.  

Ma mõistan hästi seda, et valitsusele laekub praegu meeletult erinevaid ettepanekuid ja infot. Loodan siiski, et ka info Wuhani kogemuse kohta on valitsusele kättesaadav.