Mõju poliitikas ei piirdu ainult otsuste langetamisega valitsuses. Valitsuses olevad erakonnad juhivad, kuid opositsioon ja kodanikuühiskond markeerivad piirid, millega ka valitsus peab arvestama.

Näiteks on EKRE võimule tulemata mõjutanud teisi erakondi liikuma konservatiivsemate väärtuste suunas. Mõju on ka parlamendivälistel ühendustel – hoidmaks ära Eestimaa Roheliste ja Elurikkuse erakonna toetuse tõusu, on kõik Eesti nö peavooluerakonnad hakanud rohkem tähelepanu pöörama keskkonnakaitse küsimustele.
 
Oma jälje poliitilisele maastikule on tänaseks jätnud ka Eesti 200. Õigupoolest sõltub selle erakonna toetatajatest täna suuresti see, kes võidab need valimised ja kuhu suunas me peale valimisi läheme.

Keski ja Reformi seis on viigis

Avaliku arvamuse uuringud näitavad, et seis Keskerakonna ja Reformierakonna vahel on tasavägine. Reformierakond on õige pisut ees, aga see on vea piires. Mõlematel on võimalus need valimised võita.

Keskerakonnal on hetkel vaja iga oma valija toetust ja sama eesmärgi nimel pingutab Reformierakond.

Kõik saavad aru, et isegi kui Reformierakond saab üleriigilises arvestuses ühe hääle rohkem kui Keskerakond, on see märgiline.

Reformierakond saab pärast seda öelda, et Eesti inimesed siiski peavad neid asendamatuks.

Kas Reformierakond teeb valitsuse EKRE-ga?

Mõned kuud tagasi tundus Reformierakonna ja EKRE nö paduparempoolne valitsus väga tõenäoline alternatiiv praegusele. Täna tundub see vähem tõenäoline, kuid ma endiselt ei välista sellist võimalust kui Reformierakond võidab ja EKRE saab piisavalt hääli.

Kuid isegi kui Reformierakonna esimene valik on vana hea “business as usual” kolmikliit, siis ajaks nende valitsus ikkagi parempoolset poliitikat.

Keskerakonna juhtide eelistusi võimalike koalitsioonide osas ma ei tea, kuid igal juhul oleks Keskerakonna moodustatav valitsus pigem tsentristliku hoiakuga.

See ongi nende valimiste suur küsimus, mida isiksustena esindavad läbi ja lõhki parempoolne Kaja Kallas ja läbi ja lõhki tsentrist, konsensuse ja ühisosa otsija Jüri Ratas. 

Küsimus on muidugi ka selles, keda me tahame näha valitsusjuhina, kumb neist kahest on liider, kelle isikuomadused meile antud ajas ja olukorras õigemad tunduvad.

Eesti 200 valijatest sõltub väga palju

Kuid Reformierakonna valijad valivad kindlasti Reformierakonda ning Keskerakonna valijad valivad kindlasti Keskerakonda. Kes siis valimiste tulemuse otsustavad? Mina ütlen, et tänases seisus on need suuresti Eesti 200 võimalikud toetajad.

Eesti 200 toetajad on inimesed, kes eelistavad parempoolset poliitikat. Kuid nad ei soovi seda Reformierakonna universumi direktorite pakutaval ülbel ja ülemäära politiseeritud moel.

Nad otsivad samuti teatud kompromissi – parempoolsuse ja kompetentse ja asjaliku juhtimise vahel.

Suur küsimus on see, kas nad usuvad Eesti 200 eduvõimalustesse või mitte.

Eesti 200 toetus on täna valimiskünnise piiril. Kui Eesti 200 toetajad usuvad, et erakond jõuab Riigikokku, siis nad hääletavad Eesti 200 poolt. Eesti 200-le võib see avada pääsu valitsusse ning võimaluse oma ideid ellu viia. 

Kui aga Eesti 200 võimalikud toetajad ei usu Eesti 200 eduvõimalustesse, siis osa neist hääletab mõne sümpaatse Reformierakonna kandidaadi poolt. Sealt võib Reform saada puuduolevad hääled, et võita.

Nii lihtne see ongi.

Eesti 200 suudab valimiskünnise ületada

Eesti 200-l on täna kõik eeldused, et valimiskünnis ületada. Nad on nagu pank, millel on likviidsust küll. Küsimus on ainult selles, kas kliendid ka seda usuvad. Kui kriitiline hulk kliente lööb võbelema ja otsustab oma raha ühe korraga välja võtta, on seis halb.

Eesti 200 on teinud kampaanias tuhat viga, aga seda mitte kurjusest vaid poliitilisest kogenematusest. Kuid neil on ainult see üks võimalus. Mina loodan, et inimesed võtavad selle riski ning panustavad uue erakonna edusse. 

Kaalul on palju. Sellised Reformierakonna poliitikud nagu Ligi ja Michal tõesti usuvad, et nad on erilised väljavalitud inimesed. Ainsad, kes oskavad riiki juhtida. Eesti Vabariik on nende aktsiaselts, teised on kas alluvad või külalised. Nemad otsustavad, kes siin sadamates ja riigihangetel saab bisnist teha. 

Niisiis on Kristina Kallase, Margus Tsahkna ja teiste Eesti 200 eestvedajate õlul väga suur vastus.

Praegu tuleb teha kampaaniat, spaasse võib pärast minna

Valimiste päevani on täpselt kaheksa päeva – laupäev, pühapäev, esmaspäev, teisipäev, kolmapäev, neljapäev, reede ja laupäev.

Kui Eesti 200 poliitikud teevad need päevad igas valimisringkonnas tööd, suhtlevad päris inimestega ja veenavad neid enda liikumist toetama, siis on neil kõik eeldused olla järgmises Riigikogus esindatud ja mõjutada Eesti tulevikku.

Kui nad käivad nendel päevadel spaas, pediküüris või tennist mängimas (ma ei tea, millega rikkad inimesed vabal ajal tegelevad, improviseerin praegu), siis on nende laul lauldud nagu Mõisal ja Sõõrumal kohalikel valimistel.