Riina Sikkut: COVID-19, #flattenthecurve ja Eesti numbrid
Võib juhtuda, et paljud meist puutuvad koroonaviirusega kokku ja põevad selle läbi. Kuid on väga suur vahe, kas näiteks 50 000 inimest haigestub aastas kokku või järgmise kolme nädala jooksul. Nakatunute koguarv ei ole see, mille pärast epidemioloogid eelkõige muretsevad. Muretsema paneb just see, kui palju inimesi vajab korraga arstiabi. Seetõttu levib sotsiaalmeedias üleskutse #flattenthecurve. Millest siis jutt?
Lühidalt – tervishoiusüsteemi ei saa üle koormata. Selleks tulebki väljaspool tervishoidu rakendada meetmeid nakkuse leviku pidurdamiseks, eriti riskirühmade seas, et arstiabi vajajate hulk ei kasvaks kiiresti ja nakkus ei leviks tervishoiutöötajate sekka.
Eestis oli Tervise Arengu Instituudi andmetel 2018. aasta lõpu seisuga ligi 6700 haiglavoodit, neist keskmiselt kasutuses 75%. Intensiivravivoodeid kokku 521 ja neist hõivatud keskmiselt 61%.
Kuna intensiivravi vajadust on raskem prognoosida ning tuleb valmis olla erakorralisteks oludeks, olgu suurõnnetus või gripilaine, siis seal on voodite hõivatus väiksem.
Meil on umbes 4600 arsti, 8300 õde ja 450 ämmaemandat. Tänasest Ekspressist saame lugeda, et olemasolevale 270 hindamisaparaadile lisaks on Eesti Euroopa Liidu ühishankest tellinud 75 hingamisaparaati. Ehk kui kõik plaanipäraselt läheb, siis on meil 345 hingamisaparaati.
Tavaolukorras on täiesti normaalne, et suur osa haiglavooditest on üldiselt hõivatud. Ütleme selle kohta „efektiivne ressursikasutus“. Samuti ei seisa soetatud, enamasti kallid meditsiiniseadmed niisama ega amortiseeru. Aga milline on olukord epideemia ajal?
Üldiselt on kõigist koroonaviiruse ennetamist, testimist ja ravi puudutavatest asjadest saamas defitsiit - sealhulgas hingamisaparaatidest, isikukaitsevahenditest ja testidest, sest kõik riigid vajavad neid juurde.
Ma ei võrdle koroonat gripiga, kuid talviste gripilainete koormust tervishoiusüsteemile teame ja need numbrid on väga kõnekad:
2018/2019 gripihooaeg hinnati varasemast kergemaks - intensiivravi vajas 130, haiglaravi 1660. Raskem oli 2017/2018 gripihooaeg, mil haigestumine hakkas kasvama jaanuaris, saavutas haripunkti veebruaris, intensiivne haigestumine kestis seitse nädalat kuni märtsi lõpuni. Haigestus u 60 000 inimest, laboratoorselt kinnitati 5296 gripiviirust, haiglaravi vajas 1946 patsienti, intensiivravi vajas 212 inimest, suri 94, neist 95% vanemaealised (65+).
Kriisiolukorras plaaniline ravi küll lõpetatakse, aga osa masinaid on juba praegu teiste diagnoosidega tõsiste patsientide poolt hõivatud. Ja endiselt on igasuguste tervisemuredega inimesi, kes vajavad erakorralist arstiabi.
Voodid ja aparaadid aga inimesi ei ravi. Meil tuleb ka tervishoiutöötajad hoida haigestumisest, sest neid ei saa asendada. Sellepärast on juba haiglate külastamise keeld ja sünnitustel ei saa osaleda isad ega sünnitoetajad, et hoida haiglates kontaktide arv võimalikult madalal ja vähendada nakkusriski.
Kui me suudame väljaspool tervishoidu kasutatavate meetmetega haiguse leviku hoida aeglasema, tervishoiusüsteemile jõukohase, siis saame tõsises olukorras koroonapatsiente aidata. Kui abivajajaid on korraga rohkem, siis koormame haiglad üle ning näeme Hiinast ja Itaaliast tuttavaid hirmsaid pilte patsientidest koridoris, telkhaiglatest jne. Ja surmade arv kasvab.
Nii et peseme käsi, ei katsu nägu, köhime varrukasse, oleme nakkuskahtluse korral karantiinis, vähendame sotsiaalset suhtlust vaid hädavajalikuni ja hoiame eemale riskirühmadest. Kui suudame vältida nakkuse levikut vanemaealiste, krooniliste haigustega patsientide ja immuunpuudulikkusega patsientide sekka, oleme suure sammu koroonakahjude vältimiseks teinud.
Eestis oli Tervise Arengu Instituudi andmetel 2018. aasta lõpu seisuga ligi 6700 haiglavoodit, neist keskmiselt kasutuses 75%. Intensiivravivoodeid kokku 521 ja neist hõivatud keskmiselt 61%.
Kuna intensiivravi vajadust on raskem prognoosida ning tuleb valmis olla erakorralisteks oludeks, olgu suurõnnetus või gripilaine, siis seal on voodite hõivatus väiksem.
Meil on umbes 4600 arsti, 8300 õde ja 450 ämmaemandat. Tänasest Ekspressist saame lugeda, et olemasolevale 270 hindamisaparaadile lisaks on Eesti Euroopa Liidu ühishankest tellinud 75 hingamisaparaati. Ehk kui kõik plaanipäraselt läheb, siis on meil 345 hingamisaparaati.
Tavaolukorras on täiesti normaalne, et suur osa haiglavooditest on üldiselt hõivatud. Ütleme selle kohta „efektiivne ressursikasutus“. Samuti ei seisa soetatud, enamasti kallid meditsiiniseadmed niisama ega amortiseeru. Aga milline on olukord epideemia ajal?
Üldiselt on kõigist koroonaviiruse ennetamist, testimist ja ravi puudutavatest asjadest saamas defitsiit - sealhulgas hingamisaparaatidest, isikukaitsevahenditest ja testidest, sest kõik riigid vajavad neid juurde.
Ma ei võrdle koroonat gripiga, kuid talviste gripilainete koormust tervishoiusüsteemile teame ja need numbrid on väga kõnekad:
2018/2019 gripihooaeg hinnati varasemast kergemaks - intensiivravi vajas 130, haiglaravi 1660. Raskem oli 2017/2018 gripihooaeg, mil haigestumine hakkas kasvama jaanuaris, saavutas haripunkti veebruaris, intensiivne haigestumine kestis seitse nädalat kuni märtsi lõpuni. Haigestus u 60 000 inimest, laboratoorselt kinnitati 5296 gripiviirust, haiglaravi vajas 1946 patsienti, intensiivravi vajas 212 inimest, suri 94, neist 95% vanemaealised (65+).
Kriisiolukorras plaaniline ravi küll lõpetatakse, aga osa masinaid on juba praegu teiste diagnoosidega tõsiste patsientide poolt hõivatud. Ja endiselt on igasuguste tervisemuredega inimesi, kes vajavad erakorralist arstiabi.
Voodid ja aparaadid aga inimesi ei ravi. Meil tuleb ka tervishoiutöötajad hoida haigestumisest, sest neid ei saa asendada. Sellepärast on juba haiglate külastamise keeld ja sünnitustel ei saa osaleda isad ega sünnitoetajad, et hoida haiglates kontaktide arv võimalikult madalal ja vähendada nakkusriski.
Kui me suudame väljaspool tervishoidu kasutatavate meetmetega haiguse leviku hoida aeglasema, tervishoiusüsteemile jõukohase, siis saame tõsises olukorras koroonapatsiente aidata. Kui abivajajaid on korraga rohkem, siis koormame haiglad üle ning näeme Hiinast ja Itaaliast tuttavaid hirmsaid pilte patsientidest koridoris, telkhaiglatest jne. Ja surmade arv kasvab.
Nii et peseme käsi, ei katsu nägu, köhime varrukasse, oleme nakkuskahtluse korral karantiinis, vähendame sotsiaalset suhtlust vaid hädavajalikuni ja hoiame eemale riskirühmadest. Kui suudame vältida nakkuse levikut vanemaealiste, krooniliste haigustega patsientide ja immuunpuudulikkusega patsientide sekka, oleme suure sammu koroonakahjude vältimiseks teinud.