2017 septembris avati Paljassaare poolsaare hoiualal laudtee ning aeg ajalt on meedias ilmunud artikleid selle kohta, kuidas poolsaarele ning laudteele jalutama minejad võivad selles piirkonnas kohata alasti inimesi.

Üksikud kaebused

Ka minu Põhja-Tallinna linnaosa vanemaks olemise ajal oli see teema aeg-ajalt suviti päevakorras.

Meedia kirjutas arvukatest pöördumistest. Selgus, et tegelikult kurdeti alasti inimeste pärast mõnel üksikul korral. Meediapäringuid oli rohkem kui kaebusi kodanikelt. Enamik põhjatallinlasi teab, et tegemist on alastirannaga ja ei tee sellest mingit suuremat numbrit. 

Paljassaares üha rohkem inimesi

Kuid arvata võib, et tulevikus võib küsimus taas päevakorda tõusta.

Paljassaare poolsaare linnapoolses otsas on kavas mahukaid mereäärseid kinnisvaraarendusi. Eelmisel aastal valmis Paljassaare poolsaarel kauaoodatud avalik slipp paatide vette laskmiseks.

Teisel pool poolsaart on valmimas Kopli liinide arendus. Paljassaare poolsaarel on suviti mägiveised, keda inimesed käivad vaatamas.

Inimesi käib poolsaarel ja laudteel üha rohkem.

Eestis on ainult kaks ametlikku alastiranda

Eestis on teadaolevalt kaks ametlikku randa, kus alasti viibimine on lubatud – Pärnu rand ja Narva-Jõesuu rand. Pärnus on tavakohaselt alastirand mõeldud naistele.

Mitte-ametlikke randu on WikiPedia andmetel rohkem – Tallinnas Paljassaares, Tartus ja Saaremaal.

Alasti ujumas on käidud ja käiakse tegelikult muidugi igal pool üle kogu hajaasustatud Eestimaa. Peale sauna ja muidu ka. Midagi eriskummalist selles ei ole. 

Põhjamaades on alastirannad väga tavalised

Põhjamaades on alastirannad väga tavalised. Helsinkis on kaks alastiranda - Seurasaari ja Pihlajasaari, mõlemad linnulennult 3-4 kilomeetri kaugusel Helsinki kesklinnast.


Alastirannad on Stockholmis ja selle lähistel, Oslos ja selle ümbruses. Taanis on aastast 1976 lubatud olla alasti kõigis randades.

Alastirannad on ka Riias ja Vilniuses

Lätis on alastirand kohe Riia lähistel, 10 km kaugusel kesklinnast. Vilniuse kesklinnast 6-7 kilomeetri kaugusel asuv Valakampiai rand Nerise jõe ääres sai ametliku alastiranna staatuse eelmisel aastal.

Mida ütleb seadus?

Eestis arvatakse sageli ekslikult, et meil on avalikus kohas, sh rannas alasti viibimine igal juhul keelatud.

Tegelikult ütleb Eesti korrakaitseseaduse §55, et avalikus kohas on alasti viibimine keelatud “kui see oluliselt häirib teisel isikul koha sihipärast kasutamist”. 

Siiski on Tallinnas munitsipaalpolitsei käinud Paljassaare mitte-ametlikus alastirannas päevitavaid inimesi korrale kutsumas.

Kindlasti on nii munitsipaalpolitseil kui politseil targematki teha kui käia rannas vaatamas, kas kõigil on ikka susped jalas.

Ülalviidatud korrakaitseseaduse kohaselt on kohaliku omavalitsusel õigus määrata oma territooriumil kindlaks kohad, kus alasti viibimist ei loeta, sõltumata asjaoludest, teisi isikuid häirivaks.

Anname siis rannale ametliku staatuse

Õigusselguse huvides oleks kõigiti mõistlik anda Paljassaare alastirannale ametlik staatus, paigaldada infoviidad ning lubada seal alasti päevitamine, ujumine jne.

Tulevikus võib muidugi mõelda ka ranna edasi arendamisele, rannainventari paigaldamisele jne.

Kuid esialgu piisaks sellest, et segadust ei ole. Need, kes soovivad alasti ujuda ja päevitada, võivad seda teha ja ei pea tundma end halvasti. Ülejäänud, keda see mingil põhjusel võib segada, saavad aga vajadusel vaadata laudteel kõndides korraks sisemaa poole. 

PS See ei puutu otseselt teemasse, aga kas pole pisut kummaline, et korrakaitseseaduses on avalikus kohas alasti viibimine ühes loetelus teiste inimeste löömise, tõukamise, kaklemise, inimeste või loomade pihta asjade loopimisega või ka teise inimese solvamise, hirmutamise ja ähvardamisega. 

PSS Samas sõnastuses "kui kedagi oluliselt häirib jne" on avalikus kohas keelatud ka magamine :)