Kõnniteed on korrast ära. Mehed on süüdi
Sel nädalal avaldas ajakirjanik Maris Hellrand Eesti Päevalehes artiklit (vt siit), milles kirjutas: "Linna hoolimatus jalakäijate suhtes tabab eriti valusalt naisi – emasid lapsevankritega, pensionäre ostukäru või käimisraamiga, sest naised liiguvad jalgsi ja ühistranspordiga rohkem kui mehed." See on tegelikult väga oluline tähelepanek. Vaatasin läbi selle aastatuhande linnavalitsuse koosseisud ning tänase linna juhtimise. Aastakümnete jooksul on peamiselt meeste poolt tehtud otsuste tagajärjel kujunenud linnaruum, mis selgelt soosib (autoga) mehi.
Foto: https://en.wikipedia.org/wiki/Suffragette
Foto: https://en.wikipedia.org/wiki/Suffragette
.jpg)
Alustame sellest, kas Hellrandil on õigus ning liikumisviisid on meestel ja naistel erinevad?
Juba sissetulekute ebavõrdsusest tulenevalt on naisi jalakäijate ja ühistranspordi kasutajate hulgas rohkem kui mehi.
Eestis on Euroopa suurim sooline palgalõhe ning suur erinevus meeste ja naiste sissetulekutes tähendab muuhulgas ka seda, et kõrgemat palka teenivatel meestel on lihtsam osta auto või siis lubada endale suuremat ja võimsamat autot, mida hooldamata teed ja puhastamata parkimiskohad vähem segavad.
Teiseks on teada, et Eestis langeb naistele ja suurem koormus laste kasvatamisel ja kodustes töödes, mistõttu näeme linnapildis ka lapsevankriga emasid sagedamini kui isasid.
Kolmandaks, eakate tallinlaste hulgas on naisi samuti rohkem. Talvel korralikult puhastamata kõnniteed on mõistagi keerulisem väljakutse eakatele tallinlastele.
Tallinna linna enda poolt tellitud uuring aastast 2020 kinnitab samuti, et peamiselt autoga liiklevad sagedamini mehed, peamiselt ühistranspordiga liiklevad sagedamini naised. Peamiselt jalgsi liiguvad sagedamini vanemad kui 60-aastased.
Seega on Hellrandil absoluutselt õigus - hooldamata kõnniteede probleem puudutab enam naisi ja eakaid.
Loomulikult ei ole see õige ega ka mitte õiglane, et mehed teenivad naistest suuremaid sissetulekuid.
Jättes korraks kõrvale kõnniteed, siis palgalõhe vähendamiseks tuleks minu arvates väga tõsiselt analüüsida näiteks erasektori palkade avalikustamist (avaliku sektori palgad on niigi juba avalikud).
Palgad on avalikud Põhjamaadest näiteks Norras (mis juhtumisi on ka üks OECD madalama soolise palgalõhega riike). Norra lahenduse kohta saab lähemalt lugeda siit.
Uus ametisse astunud valitsus Toomepal on sooliselt väga hästi tasakaalus. Kuid mõttekoda Praxis on analüüsinud kõigi varaemate Eesti valitsuste koosseise ja nais- ning meesministrite ametis oleku aega ning arvutanud kokku, et summaarselt on naised Eestis valitsenud 23 777 päeva, samal ajal kui mehed on valitsenud 129 841 päeva.
Eesti riiki ja omavalitsusi on juhitud meeste poolt väga pika aja jooksul. Seetõttu on oluline, et Kallase valitsus ei jääks ühekordseks edulooks. Kuid tagasi kõnniteede juurde..
Siit saab näha kõiki Tallinna linnavalitsuse koosseise aastast 1990. Tallinna elanikest moodustavad naised 55% ja mehed 45% (vt Tallinn arvudes 2020, lk 7), kuid linna juhtimises on naiste osakaal olnud palju väiksem.
Seda nimekirja võiks pikalt jätkata. Linnaruumi kujundajate seas on ülekaalus üle mehed ja linn, milles me elame kajastab ühemõtteiselt nende autokeskseid eelistusi ja valikuid.
See on veel üks valdkond, kus parem sooline tasakaal annaks ilmselt oluliselt paremaid tulemusi ka juhtimises.
Juba sissetulekute ebavõrdsusest tulenevalt on naisi jalakäijate ja ühistranspordi kasutajate hulgas rohkem kui mehi.
Eestis on Euroopa suurim sooline palgalõhe ning suur erinevus meeste ja naiste sissetulekutes tähendab muuhulgas ka seda, et kõrgemat palka teenivatel meestel on lihtsam osta auto või siis lubada endale suuremat ja võimsamat autot, mida hooldamata teed ja puhastamata parkimiskohad vähem segavad.
Teiseks on teada, et Eestis langeb naistele ja suurem koormus laste kasvatamisel ja kodustes töödes, mistõttu näeme linnapildis ka lapsevankriga emasid sagedamini kui isasid.
Kolmandaks, eakate tallinlaste hulgas on naisi samuti rohkem. Talvel korralikult puhastamata kõnniteed on mõistagi keerulisem väljakutse eakatele tallinlastele.
Tallinna linna enda poolt tellitud uuring aastast 2020 kinnitab samuti, et peamiselt autoga liiklevad sagedamini mehed, peamiselt ühistranspordiga liiklevad sagedamini naised. Peamiselt jalgsi liiguvad sagedamini vanemad kui 60-aastased.
Seega on Hellrandil absoluutselt õigus - hooldamata kõnniteede probleem puudutab enam naisi ja eakaid.
Loomulikult ei ole see õige ega ka mitte õiglane, et mehed teenivad naistest suuremaid sissetulekuid.
Jättes korraks kõrvale kõnniteed, siis palgalõhe vähendamiseks tuleks minu arvates väga tõsiselt analüüsida näiteks erasektori palkade avalikustamist (avaliku sektori palgad on niigi juba avalikud).
Palgad on avalikud Põhjamaadest näiteks Norras (mis juhtumisi on ka üks OECD madalama soolise palgalõhega riike). Norra lahenduse kohta saab lähemalt lugeda siit.
Uus ametisse astunud valitsus Toomepal on sooliselt väga hästi tasakaalus. Kuid mõttekoda Praxis on analüüsinud kõigi varaemate Eesti valitsuste koosseise ja nais- ning meesministrite ametis oleku aega ning arvutanud kokku, et summaarselt on naised Eestis valitsenud 23 777 päeva, samal ajal kui mehed on valitsenud 129 841 päeva.
Eesti riiki ja omavalitsusi on juhitud meeste poolt väga pika aja jooksul. Seetõttu on oluline, et Kallase valitsus ei jääks ühekordseks edulooks. Kuid tagasi kõnniteede juurde..
Meeste ja naiste osakaal Tallinna juhtimises 1990-2021
Sarnaselt Eesti riigile on ka pealinna juhtimises meestel olnud oluliselt kaalukam sõnaõigus kui naistel ning see on kindlasti oluline põhjus, miks linnavalitsuses ning linna ametites ei osata alati näha ja mõista seda, miks nt kõnniteede hooldus ja seisukord on väga olulised.Siit saab näha kõiki Tallinna linnavalitsuse koosseise aastast 1990. Tallinna elanikest moodustavad naised 55% ja mehed 45% (vt Tallinn arvudes 2020, lk 7), kuid linna juhtimises on naiste osakaal olnud palju väiksem.
- 30 aasta jooksul on Tallinnal vaid üks naislinnapea, kelle ametiaeg kestis vähem kui kaks aastat. Linnapea ametit on aastast 1990 pidanud 11 meest (osad neist korduvalt) ja 1 naine.
- Sel aastatuhandel on aastatel 2001-2021 Tallinna linnavalitsuste erinevate koosseisude liikmeks nimetatud 62 korral mehi ja 27 korral naisi. 30% linnavalitsuse liikmeks nimetatutest on olnud naised, 70% mehed.
- Tallinnal on sel aastatuhandel olnud üks linnavalitsus, kus mehi ja naisi oli võrdselt. On olnud ka selline linnavalitsus, kuhu ei kuulunud mitte ühtegi naist.
- Praeguses Mihhail Kõlvarti linnavalitsuses on viis meest ja kaks naist. Ametis olevate linnaosade vanemate seas on kaheksa linnaosa kohta kaks naist. Alles linnaosade vanemate asetäitjate tasemel on naisi ja mehi peaaegu võrdselt.
- Kommunaal ja transpordi eest vastutavad abilinnapead on reeglina olnud mehed.
- Teedeehituse eest vastutava keskkonna- ja kommunaalameti juhataja on mees, tema kolmest asetäitjast vaid üks on naine. Linnaplaneerimise ameti juht on mees, samuti tema asetäitja. Transpordiameti juht ja kaks asetäitjat on mehed. Üheksast võtmeametnikust, kes mõjutavad meie linnaruumi, on vaid üks naine.
- Tallinna Linnatranspordi AS-i viiest nõukogu liikmest viis on mehed. Kolmeliikmeline juhatus koosneb samuti ainult meestest.
Seda nimekirja võiks pikalt jätkata. Linnaruumi kujundajate seas on ülekaalus üle mehed ja linn, milles me elame kajastab ühemõtteiselt nende autokeskseid eelistusi ja valikuid.
See on veel üks valdkond, kus parem sooline tasakaal annaks ilmselt oluliselt paremaid tulemusi ka juhtimises.