Alisa Ait: kas suletud hotellid saaks haiglatena kasutusele võtta?
Riik kaalub Saaremaal koolide ja spordisaalide kasutamist selleks, et luua kiirelt juure ajutisi voodikohti. Tänases külalispostituses kirjutab Tallinna sotsiaaldemokraatide Haabersti piirkonda juhtiv ning hotellinduses töötav Alisa Ait sellest, kas ja kuidas saaks Tallinna hotelle vajadusel kasutusele võtta ajutiste haiglate või karantiinimajutusena.
Foto: Jaan Krivel
Foto: Jaan Krivel
Raimond kirjutas hiljuti oma blogis Harvardi ülikooli biostatistika professori Lin Xihongi aruandest, kus analüüsitakse, kuidas ja mis meetmetega Wuhan koroonaviirusest võitu sai.
Ka mina lugesin seda aruannet. Ilmselgelt ei saa Hiina kogemust täpselt sellisena korrata USA-s või Euroopas, Eestist rääkimata, kuid siiski saab sellest järeldusi teha.
Wuhan sai viirusest võitu kolme kuuga. Selleks olid kehtestatud liikumispiirangud ja karantiin, samas ehitati juurde haiglaid ja välihospidale. Tähtsaim asi, millele tähelepanu pöörati, oli isolatsioon.
Selleks kasutati kõiki võimalikke meetmeid ja hooneid, kuid kõige olulisemateks objektideks inimeste isoleerimiseks said kinni pandud hotellid. Arvestades seda, et praeguses olukorras on hotellid sunnitud oma uksed sulgema, ning võttes arvesse asjaolu, et isoleerimist vajavate inimeste arv kasvab, võime ka Eestis ühel hetkel jõuda olukorda, kus meil on vaja kaaluda tühjana seisvate hotellitubade kasutusele võtmist.
Piirid kinni – mis edasi saab?
Otsus Eesti piirid kinni panna langetati 15. märtsil ehk neljandal päeval pärast eriolukorra kehtestamist. Seega sai turismisektor esimesena kannatada: hotellid pandi kinni, seejärel ka restoranid ja baarid.
Mitusada turmismisektoris töötavat inimest olid sunnitud teadmata ajaks puhkusele minema või said koondatud. Turism Eestis lõppes päevapealt. Hiljem saab sellest veel üks suur probleem, sest turism on üks olulisemaid Eesti (ja üleüldse kogu maailma) majandussektoreid, mis mõjutab kõiki majandusnäitajaid – eksporti, investeeringuid, tööhõivet ning piirkondade arengut.
Tõsi küll – pole mõistlik hotelle lahti hoida, kui turiste pole, ning pandeemia olukorras on välismaalastega kokku puutuvad hotellitöötajad potentsiaalsed viirusekandjad. Kuid ühel hetkel võib tekkida vajadus kasutada hotelle karantiinitsoonidena (nn välihospidalina), mida saaks kasutada koroonaviiruse kahtlusega inimeste esialgseks karantiiniks.
Isolatsioon on võimalus viiruse levikut peatada
Tänase seisuga on Eestis juba 745 kinnitatud nakatunut. Võrreldes teiste riikidega on see arv õnneks tunduvalt väiksem, suurem osa haigestunutest on koduravil, kuid ei tasu ära unustada, et koos nakatunutega viibivad kodus ka nende pereliikmed. Näiteks, eelmise nädala alguses diagnoositi koroonaviirus 133 inimestel.
Oletame, et iga koduravil oleva nakatanuga on kodus veel vähemalt 2 pereliiget ja saame sadu ja sadu inimesi, kellel on suurem tõenäosus nakatumiseks.
Nende jaoks võib kasutada kinni pandud hotelle ja hosteleid, kui neid pisut vastavalt kohandada.
Sellises välihospidalis peab koht olema tagatud kõigile, kes mõnel põhjusel peab karantiinis kaks nädalat veetma.
Vabu tube jätkub
Ja siis jätkub tõesti ruumi: Statistikaameti andmete järgi oli 2018. aastal Tallinnas kokku 8 247 hotellituba ja 17 645 magamiskohta. Arvestades sellest ajast juurde ehitatud hotellidega, on tänaseks see näitaja suurem ning praeguseks on juba olemas hotelle, mis on valmis enda hoonetes koroonaviiruse kahtlusega inimesi karantiini ajaks majutama – üks nendest on näiteks Radisson.
Ideid ei saa aga ellu viia siis, kui selleks pole riigi toetust, sest karantiinitsoone peab rahastama ja varustama personali ja ravimitega, seda toidust, hügieenitarvetest ning veest ja elektrist rääkimata. Põhimõtteliselt peab tagama ühe või mitme väikse haigla töö, kus inimesed päriselt saaksid karantiinis olla.
Praegu võib see tunduda ulmeline, aga kui juurde tuleb veel umbes sama palju haigestunuid, hakkab viirus levima kordades kiiremini, isolatsiooni vajadus ja nõudlus hakkab kasvama ning sellised välihospidalid saavad olema hädavajalikud, sest selleks ajaks on haiglad juba nähtavasti täis ning kulude summa tunduvalt kasvanud.
Ka mina lugesin seda aruannet. Ilmselgelt ei saa Hiina kogemust täpselt sellisena korrata USA-s või Euroopas, Eestist rääkimata, kuid siiski saab sellest järeldusi teha.
Wuhan sai viirusest võitu kolme kuuga. Selleks olid kehtestatud liikumispiirangud ja karantiin, samas ehitati juurde haiglaid ja välihospidale. Tähtsaim asi, millele tähelepanu pöörati, oli isolatsioon.
Selleks kasutati kõiki võimalikke meetmeid ja hooneid, kuid kõige olulisemateks objektideks inimeste isoleerimiseks said kinni pandud hotellid. Arvestades seda, et praeguses olukorras on hotellid sunnitud oma uksed sulgema, ning võttes arvesse asjaolu, et isoleerimist vajavate inimeste arv kasvab, võime ka Eestis ühel hetkel jõuda olukorda, kus meil on vaja kaaluda tühjana seisvate hotellitubade kasutusele võtmist.
Piirid kinni – mis edasi saab?
Otsus Eesti piirid kinni panna langetati 15. märtsil ehk neljandal päeval pärast eriolukorra kehtestamist. Seega sai turismisektor esimesena kannatada: hotellid pandi kinni, seejärel ka restoranid ja baarid.
Mitusada turmismisektoris töötavat inimest olid sunnitud teadmata ajaks puhkusele minema või said koondatud. Turism Eestis lõppes päevapealt. Hiljem saab sellest veel üks suur probleem, sest turism on üks olulisemaid Eesti (ja üleüldse kogu maailma) majandussektoreid, mis mõjutab kõiki majandusnäitajaid – eksporti, investeeringuid, tööhõivet ning piirkondade arengut.
Tõsi küll – pole mõistlik hotelle lahti hoida, kui turiste pole, ning pandeemia olukorras on välismaalastega kokku puutuvad hotellitöötajad potentsiaalsed viirusekandjad. Kuid ühel hetkel võib tekkida vajadus kasutada hotelle karantiinitsoonidena (nn välihospidalina), mida saaks kasutada koroonaviiruse kahtlusega inimeste esialgseks karantiiniks.
Isolatsioon on võimalus viiruse levikut peatada
Tänase seisuga on Eestis juba 745 kinnitatud nakatunut. Võrreldes teiste riikidega on see arv õnneks tunduvalt väiksem, suurem osa haigestunutest on koduravil, kuid ei tasu ära unustada, et koos nakatunutega viibivad kodus ka nende pereliikmed. Näiteks, eelmise nädala alguses diagnoositi koroonaviirus 133 inimestel.
Oletame, et iga koduravil oleva nakatanuga on kodus veel vähemalt 2 pereliiget ja saame sadu ja sadu inimesi, kellel on suurem tõenäosus nakatumiseks.
Nende jaoks võib kasutada kinni pandud hotelle ja hosteleid, kui neid pisut vastavalt kohandada.
Sellises välihospidalis peab koht olema tagatud kõigile, kes mõnel põhjusel peab karantiinis kaks nädalat veetma.
Vabu tube jätkub
Ja siis jätkub tõesti ruumi: Statistikaameti andmete järgi oli 2018. aastal Tallinnas kokku 8 247 hotellituba ja 17 645 magamiskohta. Arvestades sellest ajast juurde ehitatud hotellidega, on tänaseks see näitaja suurem ning praeguseks on juba olemas hotelle, mis on valmis enda hoonetes koroonaviiruse kahtlusega inimesi karantiini ajaks majutama – üks nendest on näiteks Radisson.
Ideid ei saa aga ellu viia siis, kui selleks pole riigi toetust, sest karantiinitsoone peab rahastama ja varustama personali ja ravimitega, seda toidust, hügieenitarvetest ning veest ja elektrist rääkimata. Põhimõtteliselt peab tagama ühe või mitme väikse haigla töö, kus inimesed päriselt saaksid karantiinis olla.
Praegu võib see tunduda ulmeline, aga kui juurde tuleb veel umbes sama palju haigestunuid, hakkab viirus levima kordades kiiremini, isolatsiooni vajadus ja nõudlus hakkab kasvama ning sellised välihospidalid saavad olema hädavajalikud, sest selleks ajaks on haiglad juba nähtavasti täis ning kulude summa tunduvalt kasvanud.