Filtreeri postitusi

Rasmus Rask: teadmatust on võrreldes 2008. aasta kriisiga rohkem

Eestis ja Soomes tegutseva jäätisetootja La Muu asutaja ja tegevjuhi Rasmus Raski sõnul on praeguses kriisis teadmatust ja määramatust rohkem kui viimase majanduskriisi ajal 2008. aastal. Ettevõtte jaoks on eriolukord juba täna kaasa toonud vajaduse koondada töötajaid ning tekitanud olulisi tõrkeid tarneahelates. Raski hinnangul mõjutab alanud kriis kõiki sektoreid ning jätab majandusele kestva jälje. 
Loe lisaks

Riigikogu väliskomisjoni visiidist Araabia Ühendemiraatidesse ja Kuveiti

Riigikogu väliskomisjoni delegatsioon oli sel nädalal visiidil laheriikidesse. Olen viisiidi järel veel enam veendunud, et tegemist on väga perspektiivse ja olulise piirkonnaga Eesti ettevõtete jaoks ning ka poliitilisel tasandil tuleb jätkuvalt pingutada, et meie ettevõtjaid saadaks seal edu. Mida edukamad on meie ettevõtted välisturgudel, seda tugevam on meie majanduskasv. Majandusedu omakorda on eelduseks meie inimeste elatustaseme kasvule, sissetulekute suurenemisele, aga ka paremate teenuste osutamisele – seda ka tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonnas. 

Foto: Erik Peinar, Riigikogu

Loe lisaks

Neljapäevase töönädala plussid ja miinused

Nii palju kui mina tean, ei ole ükski täna Riigikogus esindatud erakond oma ametlikus programmis lubanud kehtestada neljapäevast töönädalat. Seda ideed on samas toetanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna noorteühendus (näiteks siin). Seega võib üsna suure kindlusega väita, et selle Riigikogu koosseisu ajal ei muudeta Töölepingu seaduse paragrahvis 43 sätestatut, et täistööaeg on nelikümmend tundi nädalas ja kaheksa tundi päevas. See aga ei tähenda, et neljapäevane töönädal ei või jõuda erakondade programmidesse ja seeläbi ka mõne tulevase valitsuskoalitsiooni koalitsioonileppesse. Osadel inimestel on võimalik neli päeva nädalas töötada juba täna.

Loe lisaks

Õiglasest majandusest ja kodanikupalgast

Üks selle valimiskampaania teemasid võiks olla ka kodanikupalk - igakuine sissetulek, mis tagab igale inimesele toimetuleku ja väärikuse. Mitte, et Eesti jõuaks selleni järgmise nelja aasta jooksul. Kuid vaadates pikemalt tulevikku on küllalt tõenäoline, et  automatiseerimine ja tehisintellekti kasutusele võtmine viib massilise töökohtade kadumise ning tänasest veel palju suurema ebavõrdsuseni, millega suur osa inimestest ei suuda sammu pidada. 
Loe lisaks