Populismi puul on nii viljad kui juured. Et tekkinud olukorrast väljapääsu otsida, peame vaatama ka seda, millest on populismi probleem sel korral alguse saanud. Ja siin peab nii Eesti kui Euroopa poliitiline eliit ka endale otsa vaatama ning tunnistama vigu, mis on aastate jooksul tehtud ja mis kõige olulisem – neid parandama.

Mõned näited:

Liisinguauto kuluhüvitiste eest

Näiteks EKRE-ga vaidlevad sotsid ei ole ise näinud vähimatki probleemi, et nende saadikud Riigikogus on liisinud maksumaksja raha eest autosid. Sisuliselt on see vargus. Ja ka praegusel koosseisul ei ole kavas seda praktikat muuta.

Mul on seda väga raske mõista. Kas Riigikogu liikmetel on ükskõik? Kas Riigikokku valitaksegi üldjuhul inimesi, kes on ebaausad?

Aga vähemalt nii palju võiks olla ettenägemisvõimet, et selline käitumine on kindlasti suurendanud eliidivastaste EKRE populistide menu rahva hulgas. 

Mina ootaksin SDE esimehekandidaatidelt selles küsimuses seisukohta – kas sotsid  loobuvad selles koosseisus liisingukulude hüvitamisest või mitte. Sest mis väärtustest me muidu räägime?

Britid lahkuvad Euroopa Parlamendist, nende kohad jagatakse omavahel ära

Teatavasti on britid otsustanud Euroopa Liidust lahkuda. Kui nad seda teevad, siis väheneb Euroopa Liidu elanike arv üle 60 miljoni inimese võrra.

751 Euroopa parlamendi liikmest oli britidel 73. Oleks olnud loogiline, et UK lahkumise järgselt parlamendi koosseis väheneb nende kohtade võrra.

Selle asemel otsustati osa vabanevatest kohtadest jaotada liikmesriikide vahel, et “parandada nende esindatust”. Eestigi saab nii ühe koha juurde. Halvemal juhul nopib selle teise koha EKRE.

Vaja on poliitilise kultuuri muutust

Paremäärmuslike populistlike erakondade toetuse kasvu peatamiseks Eestis ja Euroopas ei piisa ainult sellest, kuid senised poliitilised erakonnad neile näpuga näitavad ja neile nende destruktiivset käitumist ette heidavad. Ka enda käitumist peab muutma.  

Poliitiline eliit peab aru saama, et nad ei ole aadel. Et neilegi kehtivad seadused ja nende suhtes on kõrgemad ootused kui mistahes teistel ametikohtadel töötavate inimeste jaoks.

Ei tohi maksumaksja raha eest autosid varastada, ei tohi jätta kasutamata võimalusi aparaadi vähendamiseks kui see on ilmselgelt põhjendatud (nagu briti MEP-ide puhul), ei tohi kasutada oma poliitilisi positsioone oma ärihuvide edendamiseks jne

Kui on soov palju raha teenida, siis selleks on ettevõtlustegevus sobivam. Ettevõtte omanikuna saad teenitud kasumi endale jätta. Poliitikuna teenitakse riiki, mitte raha.

Saaks kuidagi neist erakondadest lahti?

Kindlasti maksab mõelda ka selle peale, kuidas saaksime üldse uuendada oma poliitilist süsteemi. Mulle on väga paljud pakkunud, et peaksin mõtlema uue erakonna asutamisest. Huvitav mõte, mida peale Euroopa valimisi analüüsida. Kuid ausalt öeldes tundub see kuidagi vähe-ambitsioonikas. 

Paljudes eluvaldkondades on tehnoloogia põhjustanud võimsaid murranguid – muusikatööstus striimib, vähesed ostavad muusikat füüsilistel kandjatel, sõidujagamisteenused, e-poed.

Kuidas siis nii, et esinduskogude koosseisude üle otsustatakse ikka veel kuskil erakondade esimeeste ja peasekretäride tagatubades. Kas vanema põlvkonna poliitikud tõesti usuvad, et neid digipööre ei puuduta? Eksivad, kui nii arvavad! 

The Economist pühendas mõnda aega tagasi numbri internetis deitimisele ja jõudis järeldusele, et aplikatsioonid nagu Tinder on suurendanud inimeste valikuid ja seega ka parandanud nende valikute kvaliteeti.

Mulle küll meeldiks kui saaksime tulevikus kuidagi efektiivsemalt valida endale esindajaid kui praegune poliitiline süsteem võimaldab. Ja lihtsamini praakida välja poliitikasse sobimatuid inimesi.  

Kuidas selleni jõuda – veel ei oska vastata. Kindlasti on see üks nendest küsimustest, millega saaksin Euroopa Parlamendi saadikuna edasi tegeleda.

Ja muide - ma usun, et parem poliitiline süsteem võimaldaks meil kiiremini jõuda järele Euroopa keskmisele ning vähendada ka sissetulekute ebavõrdsust.