Maris Sild ja Joosep Vimm: Põnevad soovitused jalutuskäikudeks Põhja-Tallinnas ja Kristiines
Ilmad on aina enam suviselt soojad ja päikeselised. See lausa kisub nelja seina vahelt õue ning ega värskes õhus liikumine halba ei tee. Stroomi rannas, Paljassaare poolsaare tipus, Viru rabas ja Keila-joal on samas paljudel juba käidud – ilusad kohad, aga tahaks ju veel miskit. Meie oma kodukandis on huvitavaid kohti, kuhu tasub jalutuskäik ettevõtmist, aga veel küllaga. Minu head kolleegid Maris Sild ja Joosep Vimm Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Tallinna piirkonnast panid kokku nimekirja soovitustest kuhu võiks Põhja-Tallinnas ja Kristiines ilma ja linna nautima minna.
Põhja-Tallinn
Siin linnaosas on väga palju ilusaid ja huvitavaid asumeid. Sel korral jätame Kalamaja kõrvale ning kiikame Koplisse, Pelguranda ja Pelgulinna.
Lõime tänav
Sõle tänava Kopli-poolset otsa ääristavad majad, mis ülejäänud Pelgurannast ehk pisut uhkemalt kaunistatud. Neid stalinistlikus stiilis maju leiab ka Sõlest mere suunas ehitatud alleed ääristamas Lõime tänaval. Paljud majad on seal korda tehtud ja oluliselt värvilisemad kui Sõle tänava äärne või kesklinnas asuvad samast ajaperioodist kortermajad.
Toretsevale stiilile lisaks näeb seal ka nõukogude võimu heitlikku meelt. Uhke roheline allee, mis kunagi lõppes merevaatega, saab nüüd otsa ilmetu hruštšovkaga. Lõppes ühe valitseja aeg, jäi pooleli ka tehtud plaanide elluviimine. Kunagi planeeritud suur kultuuripalee ja Stalini kuju jäidki rajamata.
Kase pargi kivikülv
Põhja-Tallinnas on palju parke ja rohealasid, mida tasub külastada. Kalamaja ja Kopli kalmistupargid on saanud nii populaarseks ja rahvarohkeks, et need võiks esialgu jätta ootama paremaid aegu. Kopli kunstigümnaasiumi ja lasteaia taga, kohe “Marati” trammipeatuse juures asub aga Kase park. See ootab küll veel kordategemist, kuid on ka praegu väga ilus.
Park on kaitsealune – seal on ohtralt põlispuid ning puudealust katab kivikülv. Jääajast sinna jäänud rändrahnud ning paljud väiksemad ja suuremad kivid annavad pargile omapärase ilme. Puude otsast võib leida ohtralt värvilisi linnupesakaste. Pargi tagumine ots lõpeb aga kummitusliku Bekkeri sadamasse viiva raudteega. Raudteel ei tasu kunagi mängida, kuid selle, ilmselt maha jäetud, lõigu juures võib ka rööbastele ronimata mõne päris ilusa pildi teha. Kes enda tarbeks, kes teiste Instagramis kadedaks tegemiseks.
Kopli liinid
Kui juba siiakanti sai tuldud, tasub pargist mõned sammud põhjapoole seada. Kopli liinid on saamas täielikku ümbersündi. Mõned täiesti uued majad, mõned vanu matkivad ning mõned koopiana üles ehitatud. Kuigi ehitus veel käib, on siin juba võimalik imetleda uut kena piirkonda, mis nagu öö ja päev varasemaga võrreldes. Peagi saab siin ehk ka randa minna. Luiged on igatahes kohal.
Preesi tänav
Põhja-Tallinna teises otsas leiad Preesi tänava. See 1930-ndatel rajatud tänav ühendab Kolde puiesteed ja Härjapea tänavat Pelgulinnas. Tänav on rahulik ja mõnusa aedlinliku miljööga. Peale vaadates on kohe aru saada, et maju on siin ehitatud tüüpprojekti järgi ning sellele piirkonnale iseloomulikult paarismajadena. Siin jalutamisel peab muidugi arvestama, et hoovides on koerad, kes harvade möödakäijate peale vahel haukuda võivad. Pahaks on neile seda raske panna – nii armsa kandi kodusid peabki agaralt kaitsma. Tänava Härjapea-poolses otsas kõrgub lumivalge funktsionalistlik Peeteli kirik. Kes Pelgulinna hästi ei tunne, ei pruugi teadagi, et siin selline ilus kirik end peidab.
Härjapea tänav
Algselt Ristikheina tänava nime kandnud uulits on üks Pelgulinna mitmekülgsemaid. Siit leiab nii piirkonna vanemaid 19. sajandi lõpust pärit puitmaju, 1900-ndatel ehitatud hooneid kui ka päris hiljuti ümberehitatud maju. Praegugi käib tänaval ehitustegevus. Kokku teeb see Härjapea tänavast küll rahuliku ja vaikse, aga ühe põnevama tänava Pelgulinnas.
Kristiine
Rootsi kuninganna Kristiina järgi nime saanud linnaosa tunnuslauseks on “aed linna südames” - ja seda Kristiine tõesti ka on. Kesklinna lähedus, kuid põnevad ja rohelised piirkonnad, on selle linnaosa märksõnadeks.
Maasika ja Vaarika tänavad
Päris kesklinna külje all asub Lille asum, mille pärliks on kindlasti Maasika ja Vaarika tänava kant. Maasika tänav moodustab koos Vaarika tänavaga Eestis ainulaadse 14 funktsionalistlikus stiilis kahe- ja ühekorruselistest majast koosneva arhitektuuriansambli.Sealt võib lisaks kaunile arhitektuurile leida isegi lõigukese munakiviteed. Vaiksed tänavad ja põnevad hooned on kindlasti selle kandi võluks. Seal jalutades tekib paratamatult tunne, et oled sattunud hoopis kuskile kaugemale vaiksesse äärelinna.
Kibuvitsa tänav
Samuti Lille asumis asuv Kibuvitsa tänaval on lisaks värvilistele madalatele kortermajadele ka palju rohelust. Kõnnitee kõrval on roheala, kus kasvab mitmeid puid. Lisaks sellele asub Kibuvitsa tänaval ka Tallinna vanausuliste palvemaja, mis ehitati juba 1930. Aastal.
Tondi kasarmud ja Tondipoiste mälestusmärk
Kindlasti tasub jalutada ka Tondi kasarmute juures, mis on väga kauni arhitektuuriga hooned. Sõjaväelinnaku ehitamine algas 1910. aastal, kuid suurema hoo võttis see pärast 1912. aastat, kui Tondi tänava äärde alustati punastest tellistest kasarmute ehitamist. Seal asub ka Tondipoiste mälestusmärk, mis taastati aastal 2009.
Linnu tee ja Löwenruh park
Linnu tee tänav algab Tondilt. Linnu teega ristuvad valdavalt just linnunimelised tänavad ja on põnev avastada näiteks rahulikke Püü, Kaarna või Käo tänavaid. Sealsed tänavad on vaiksed ja liigub vähe sõidukeid. Küll aga on seal palju põnevaid maju ja hoove, mis kõik on väga omanäolised. Linnu tee lõppeb Löwenruh pargiga, kuhu rajati juba 17. sajandil mõis. Mõis ise kahjuks säilinud ei ole, küll aga on säilinud vana kivisild ja üks lõviskulptuuridest, mida peetakse ka üheks Kristiine linnaosa sümboliks. Pargis on ka põnev infotahvlitega õpperada, mis tutvustab nii sealset loodust kui ka ajalugu.
Siin linnaosas on väga palju ilusaid ja huvitavaid asumeid. Sel korral jätame Kalamaja kõrvale ning kiikame Koplisse, Pelguranda ja Pelgulinna.
Lõime tänav
Sõle tänava Kopli-poolset otsa ääristavad majad, mis ülejäänud Pelgurannast ehk pisut uhkemalt kaunistatud. Neid stalinistlikus stiilis maju leiab ka Sõlest mere suunas ehitatud alleed ääristamas Lõime tänaval. Paljud majad on seal korda tehtud ja oluliselt värvilisemad kui Sõle tänava äärne või kesklinnas asuvad samast ajaperioodist kortermajad.
Toretsevale stiilile lisaks näeb seal ka nõukogude võimu heitlikku meelt. Uhke roheline allee, mis kunagi lõppes merevaatega, saab nüüd otsa ilmetu hruštšovkaga. Lõppes ühe valitseja aeg, jäi pooleli ka tehtud plaanide elluviimine. Kunagi planeeritud suur kultuuripalee ja Stalini kuju jäidki rajamata.
Kase pargi kivikülv
Põhja-Tallinnas on palju parke ja rohealasid, mida tasub külastada. Kalamaja ja Kopli kalmistupargid on saanud nii populaarseks ja rahvarohkeks, et need võiks esialgu jätta ootama paremaid aegu. Kopli kunstigümnaasiumi ja lasteaia taga, kohe “Marati” trammipeatuse juures asub aga Kase park. See ootab küll veel kordategemist, kuid on ka praegu väga ilus.
Park on kaitsealune – seal on ohtralt põlispuid ning puudealust katab kivikülv. Jääajast sinna jäänud rändrahnud ning paljud väiksemad ja suuremad kivid annavad pargile omapärase ilme. Puude otsast võib leida ohtralt värvilisi linnupesakaste. Pargi tagumine ots lõpeb aga kummitusliku Bekkeri sadamasse viiva raudteega. Raudteel ei tasu kunagi mängida, kuid selle, ilmselt maha jäetud, lõigu juures võib ka rööbastele ronimata mõne päris ilusa pildi teha. Kes enda tarbeks, kes teiste Instagramis kadedaks tegemiseks.
Kopli liinid
Kui juba siiakanti sai tuldud, tasub pargist mõned sammud põhjapoole seada. Kopli liinid on saamas täielikku ümbersündi. Mõned täiesti uued majad, mõned vanu matkivad ning mõned koopiana üles ehitatud. Kuigi ehitus veel käib, on siin juba võimalik imetleda uut kena piirkonda, mis nagu öö ja päev varasemaga võrreldes. Peagi saab siin ehk ka randa minna. Luiged on igatahes kohal.
Preesi tänav
Põhja-Tallinna teises otsas leiad Preesi tänava. See 1930-ndatel rajatud tänav ühendab Kolde puiesteed ja Härjapea tänavat Pelgulinnas. Tänav on rahulik ja mõnusa aedlinliku miljööga. Peale vaadates on kohe aru saada, et maju on siin ehitatud tüüpprojekti järgi ning sellele piirkonnale iseloomulikult paarismajadena. Siin jalutamisel peab muidugi arvestama, et hoovides on koerad, kes harvade möödakäijate peale vahel haukuda võivad. Pahaks on neile seda raske panna – nii armsa kandi kodusid peabki agaralt kaitsma. Tänava Härjapea-poolses otsas kõrgub lumivalge funktsionalistlik Peeteli kirik. Kes Pelgulinna hästi ei tunne, ei pruugi teadagi, et siin selline ilus kirik end peidab.
Härjapea tänav
Algselt Ristikheina tänava nime kandnud uulits on üks Pelgulinna mitmekülgsemaid. Siit leiab nii piirkonna vanemaid 19. sajandi lõpust pärit puitmaju, 1900-ndatel ehitatud hooneid kui ka päris hiljuti ümberehitatud maju. Praegugi käib tänaval ehitustegevus. Kokku teeb see Härjapea tänavast küll rahuliku ja vaikse, aga ühe põnevama tänava Pelgulinnas.
Kristiine
Rootsi kuninganna Kristiina järgi nime saanud linnaosa tunnuslauseks on “aed linna südames” - ja seda Kristiine tõesti ka on. Kesklinna lähedus, kuid põnevad ja rohelised piirkonnad, on selle linnaosa märksõnadeks.
Maasika ja Vaarika tänavad
Päris kesklinna külje all asub Lille asum, mille pärliks on kindlasti Maasika ja Vaarika tänava kant. Maasika tänav moodustab koos Vaarika tänavaga Eestis ainulaadse 14 funktsionalistlikus stiilis kahe- ja ühekorruselistest majast koosneva arhitektuuriansambli.Sealt võib lisaks kaunile arhitektuurile leida isegi lõigukese munakiviteed. Vaiksed tänavad ja põnevad hooned on kindlasti selle kandi võluks. Seal jalutades tekib paratamatult tunne, et oled sattunud hoopis kuskile kaugemale vaiksesse äärelinna.
Kibuvitsa tänav
Samuti Lille asumis asuv Kibuvitsa tänaval on lisaks värvilistele madalatele kortermajadele ka palju rohelust. Kõnnitee kõrval on roheala, kus kasvab mitmeid puid. Lisaks sellele asub Kibuvitsa tänaval ka Tallinna vanausuliste palvemaja, mis ehitati juba 1930. Aastal.
Tondi kasarmud ja Tondipoiste mälestusmärk
Kindlasti tasub jalutada ka Tondi kasarmute juures, mis on väga kauni arhitektuuriga hooned. Sõjaväelinnaku ehitamine algas 1910. aastal, kuid suurema hoo võttis see pärast 1912. aastat, kui Tondi tänava äärde alustati punastest tellistest kasarmute ehitamist. Seal asub ka Tondipoiste mälestusmärk, mis taastati aastal 2009.
Linnu tee ja Löwenruh park
Linnu tee tänav algab Tondilt. Linnu teega ristuvad valdavalt just linnunimelised tänavad ja on põnev avastada näiteks rahulikke Püü, Kaarna või Käo tänavaid. Sealsed tänavad on vaiksed ja liigub vähe sõidukeid. Küll aga on seal palju põnevaid maju ja hoove, mis kõik on väga omanäolised. Linnu tee lõppeb Löwenruh pargiga, kuhu rajati juba 17. sajandil mõis. Mõis ise kahjuks säilinud ei ole, küll aga on säilinud vana kivisild ja üks lõviskulptuuridest, mida peetakse ka üheks Kristiine linnaosa sümboliks. Pargis on ka põnev infotahvlitega õpperada, mis tutvustab nii sealset loodust kui ka ajalugu.