Kõiki kahjusid ei saa riik hüvitada

Oleme sisenenud kriisi, mille sügavust ja ulatust on raske prognoosida ning peame tegema tarku otsuseid. Me ei suuda isegi parima tahtmise juures läbi riigieelarve asendada kõiki saamata jäänud tulusid ja hüvitada kõiki koroonakriisist tekkinud kahjusid. See tähendab, et tulevikus tuleb teha raskeid valikuid ja seda tuleb inimestele ausalt öelda. Peame kaitsma elutähtsaid teenuseid – eriti meie haridus- ja tervishoiusüsteemi, samal ajal tehes investeeringuid, mis aitavad meil kõige kiiremini kriisist väljuda ja edukas olla.

2016-2019: plussis majandus, miinuses eelarve

Kui rääkida kriisieelsest ajast, siis aastatel 2016-2019 oli Eesti majandus heas seisus. Samal ajal on eelarve seis viimastel aastatel olnud kehvapoolne. Oleme kulutanud rohkem kui oleksime pidanud kulutama ja selle tulemusel kogunud vähem reserve.

Tsiteerin Eesti Panga presidenti: „Eesti riigi eelarve [oli] viimasel neljal aastal kokku puudujäägis 530 miljoni euroga. Kui oleksime suutnud hoida eelarvet vähemalt nominaalselt tasakaalus, oleksid riigi puhvrid kriisi sisenedes olnud vastavalt selle võrra suuremad.“

Tulevikus tuleb olla targem

Olen Madis Mülleriga nõus, et peame mõtlema, kuidas tulevikus sellist olukorda vältida ning peame headel aegadel alati silmas pidama, et majandus on tsükliline - kasvuperioodidele järgnevad langusperioodid.

Eesti Panga prognoos: vähemalt 10% miinust

Mis puudutab tulevikku, siis seda on endiselt väga raske prognoosida. Igal juhul on selge see, et seisame silmitsi kriisiga, millest taastumine võtab aastaid. Eesti Panga viimane prognoos on see, et majanduslanguseks kujuneb 10% kanti. 

Kriisiaegsed investeeringud: digitaliseerimine, kliima, teadus ja haridus

Olen ka selles Eesti Panga presidendiga nõus, et peaksime ka kriisi ajal investeerima eeskätt sellesse, mis aitab meile tagada tulevikus jätkusuutliku majanduskasvu – digitaliseerimine, kliimasõbralikud uued tehnoloogiad, meie teadusesse ja haridusse.

Ainult nii saame tulevikus tagada oma inimestele tööhõive ja elatustaseme kasvu, aga ka vajalikud muutused sotsiaalvaldkonnas: näiteks esimese ja teise lapse toetuse tõstmise 100 euroni, alampalga kasvu, aga ka eakatele pensionitõusu ning hooldekodukoha tagamise jne

Riigi rahanduse seis on segane

Mulle isiklikult valmistab muret ka see, et paljuski saab riigi rahanduse tegelikult olukorrast teada viiteajaga, väga palju on segadust ja vastuolulist infot. See ei ole hea. 

Nii valitsusel, Riigikogul kui ühiskonnal peab olema riigi rahandusest märksa parem ja selgem ning usaldusväärsem ülevaade.

Sõltumata sellest, kas Ratase valitsus elab praeguse rahastamisskandaali üle või kukub – igal juhul tuleb valitsuse tasemel selle küsimusega tegeleda.

Ettevõtjate ootused: rohkem stabiilsust, mõistlik maksukoormus

Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman rõhutas majanduskeskkonna ette-ennustatavuse olulisust (millega ma kindlasti olen nõus), tänase maksukoormuse taseme hoidmise vajalikkust (millega ma pigem olen nõus).

Just Luman rõhutas oma ettekandes seda, et riik ei saa ega ole võimeline kriisiolukorras asendama kõigi ettevõtete ja eraisikute saamata jäänud tulusid. Igal juhul tuleb ka kriisimeetmeid välja töötades ja rakendades teha valikuid. Mida raskem olukord majanduses, seda vastikumad need valikud hakkavad olema. See on tõsi ja poliitikutel peab olema julgust seda ka tunnistada ja selgitada. 

Riigi "mänguruumiks" on heal juhul 8% SKT-st

Riigi tulud moodustavad ca 39% meie SKT-st ning sellestki ca 80% on kulutused, mis on sisuliselt ette kokku lepitud ja mida valitsus lühikese ajaga muuta või ära jätta ei saa. Lõppkokkuvõttes saab riik kasutada kuskil 8 protsendi SKT-st ja seda on oluline mõista.

Prioriteedid: haridus ja arstiabi

Nõustun Lumaniga selles osas, et meil on vajalik tagada ennekõike meditsiini- ja haridussüsteemi toimivus ning inimeste turvalisus. Need on absoluutselt õiged prioriteedid.

Ettevõtjad ennustavad üle 14% langust, kärpeid ja koondamisi

Luman rõhutas, et ettevõtjad on valitsusest ja Eesti Pangast pessimistlikumad ning tema arvates võib majanduslangus tulla isegi suurem kui oli aastal 2009, mil Eesti majanduslangus ulatus üle 14 protsendi.

Tema ettekandest selgus, et kaubanduskoja liikmete seas tehtud küsitluse kohaselt prognoosib 72% ettevõtetest käibe vähenemist, ligi 40% töötajate arvu vähenemist ning pea 70% näeb ette investeeringute vähenemist. Need on tõesti väga murettekitavad numbrid, eriti töökohtade osas.

Kus on riigieelarve revisjon?

Lumani ettekande materjalide viimasel slaidil oli ka punkt: „Ootame riigieelarve revisjoni tulemusi“, mida Luman oma ettekandes kahjuks eraldi ei rõhutanud. See on tegelikult tõesti oluline tähelepanek. Kus on riigieelarve revisjoni tulemused? 

Riigieelarve kulude sügavamast analüüsist ja üle vaatamisest oli juttu juba enne valimisi ja mina pean seda väga õigeks põhimõtteks. Väga lihtsalt öeldes: peame vaatama üle, millele ja kui palju me kulutame. Kindlasti leiame kohti, kus kokku hoida, et eraldada raha sinna, kuhu seda on palju palju rohkem vaja. 

Eelarve üle vaatamisega on kiire

See on suur ja keeruline ettevõtmine, mis kellelegi mingeid poliitilisi plusspunkte ei too. Kuid sellega oleks minu arvates tulnud alustada juba eelmisel aastal, kuid veel enam peaks see töö käima väga intensiivselt nüüd, mil oleme sisenenud kriisi.