Kaua võib?
Kas me jäämegi lihtsalt ahhetama iga kord kui EKRE Eesti õigusriiki, meie inimeste vabadusi, ühiskonna turvatunnet ründab ja meie rahvusvahelist mainet, majandusedu ja julgeolekut hävitab või võtame selles osas midagi ette? Annan lähiajal Riigikogu menetlusse eelnõu, mis muudab vaenu õhutamise organiseerimise kriminaalkorras karistatavaks ning võimaldab selle teo eest vastutusele võtta nii eraisikuid kui ka juriidilisi isikuid. Kui vaenu õhutab erakond ning teeb seda korduvalt tuleb kaaluda selle erakonna riigipoolse rahalise toetuseta jätmist.
On hämmastav, et Riigikogu erakonnad ei reageerinud eelmises koosseisus mitte kuidagi EKRE agressiivsele ja järjepidevale vaenu õhutamisele, mis seab ohtu nii opositsioonipoliitikute elud kui ka EKRE suhtes kriitilised ajakirjanikud ning ei püüdnud kuidagi takistada Eesti õiguskorra õõnestamist.
Selle asemel lasti ühel seltskonnal Eestis kontrollimatult räusata, ähvardada ja hirmutada oma poliitilisi oponente, ehitada üles ulatuslik internetitrollide ühendus, mis igapäevaselt levitab vaenu poliitikute ja ajakirjanike suhtes ning mitmel muul moel rünnata Eesti inimeste vabadusi ja demokraatiat. Selle tegevusetuse tagajärgi me hetkel näemegi.
Nagu kirjutab ka tänane Eesti Päevaleht, kavandab ma seadusemuudatust, mis muudaks vaenu õhutamise organiseerimise kriminaalkorras karistatavaks kuriteoks.
Vaenu õhutamine on ka täna karistatav, aga selge on see, et näiteks EKRE sadade internetitrollide puhul ei ole nende ükshaaval menetlemine ja karistamine otstarbekas. Märksa mõistlikum on tegeleda nendega, kes on võtnud ja asunud vaenu õhutamist süsteemselt ja järjepidevalt organiseerima, mis on märksa suurem oht nii ühiskondlikule korrale kui ka inimeste turvatundele. Pakun välja, et selline tegevus – kas siis eraisiku või juriidilise isiku poolt – oleks edaspidi kriminaalkorras karistatav.
Tänapäevase digitaalse ühiskonna seisukohast on tegelikult tegemist omamoodi kübersõjaga, mille eesmärk on arvukate ning ebaviisakate kommentaaride abil oma poliitilisi oponente aga ka ajakirjanikke hirmutada ja heidutada. Digitaalses ühiskonnas on see sama kui tulla kaikameeste kambaga kellegi ukse taha räusklema ja sõimlema – nagu tehti EKRE poolt korraldatud ÜRO ränderaamistiku vastasel meeleavaldusel Toompeal. Selline käitumine väljub selgelt sõnavabaduse piirest ning on rünne vaba ühiskonna vastu, mille tõkestamiseks peavad riigil olema võimalused.
Kui eelnõu saab seaduseks tuleb kaaluda ka selle seadusesätte vastu korduvalt eksinud erakonna ilma jätmisest riigipoolsest toetusest.
Ei ole normaalne, et maksumaksjad maksavad kinni vaenamist ja räuskamist. Aeg on sellele otsustavalt vastu astuda ja kaitsta Eesti inimesi ja Eesti riigi väärikust. Seda oleks muidugi tulnud teha juba eelmises koosseisus, et me täna ei oleks olukorras, kus needamad vaenajad, räuskajad ja lämisevad esindavad kõige kõrgemal tasemel Eesti riiki.
Eelnõu ettevalmistamisel kasutan selles valdkonna õiguspraktikaga palju kokku puutunud vandeadvokaat Robert Sarve ning õigusbürooga Emeraldlegal abi, kellel on just internetis rünnatud inimeste kaitsmisel ulatuslikud kogemused.
Selle asemel lasti ühel seltskonnal Eestis kontrollimatult räusata, ähvardada ja hirmutada oma poliitilisi oponente, ehitada üles ulatuslik internetitrollide ühendus, mis igapäevaselt levitab vaenu poliitikute ja ajakirjanike suhtes ning mitmel muul moel rünnata Eesti inimeste vabadusi ja demokraatiat. Selle tegevusetuse tagajärgi me hetkel näemegi.
Nagu kirjutab ka tänane Eesti Päevaleht, kavandab ma seadusemuudatust, mis muudaks vaenu õhutamise organiseerimise kriminaalkorras karistatavaks kuriteoks.
Vaenu õhutamine on ka täna karistatav, aga selge on see, et näiteks EKRE sadade internetitrollide puhul ei ole nende ükshaaval menetlemine ja karistamine otstarbekas. Märksa mõistlikum on tegeleda nendega, kes on võtnud ja asunud vaenu õhutamist süsteemselt ja järjepidevalt organiseerima, mis on märksa suurem oht nii ühiskondlikule korrale kui ka inimeste turvatundele. Pakun välja, et selline tegevus – kas siis eraisiku või juriidilise isiku poolt – oleks edaspidi kriminaalkorras karistatav.
Tänapäevase digitaalse ühiskonna seisukohast on tegelikult tegemist omamoodi kübersõjaga, mille eesmärk on arvukate ning ebaviisakate kommentaaride abil oma poliitilisi oponente aga ka ajakirjanikke hirmutada ja heidutada. Digitaalses ühiskonnas on see sama kui tulla kaikameeste kambaga kellegi ukse taha räusklema ja sõimlema – nagu tehti EKRE poolt korraldatud ÜRO ränderaamistiku vastasel meeleavaldusel Toompeal. Selline käitumine väljub selgelt sõnavabaduse piirest ning on rünne vaba ühiskonna vastu, mille tõkestamiseks peavad riigil olema võimalused.
Kui eelnõu saab seaduseks tuleb kaaluda ka selle seadusesätte vastu korduvalt eksinud erakonna ilma jätmisest riigipoolsest toetusest.
Ei ole normaalne, et maksumaksjad maksavad kinni vaenamist ja räuskamist. Aeg on sellele otsustavalt vastu astuda ja kaitsta Eesti inimesi ja Eesti riigi väärikust. Seda oleks muidugi tulnud teha juba eelmises koosseisus, et me täna ei oleks olukorras, kus needamad vaenajad, räuskajad ja lämisevad esindavad kõige kõrgemal tasemel Eesti riiki.
Eelnõu ettevalmistamisel kasutan selles valdkonna õiguspraktikaga palju kokku puutunud vandeadvokaat Robert Sarve ning õigusbürooga Emeraldlegal abi, kellel on just internetis rünnatud inimeste kaitsmisel ulatuslikud kogemused.