Kes võitis ja kes kaotas?

Erakondlikus arvestuses võitis valimised Reformierakond. Isiklikult parima tulemuse tegi Marina Kaljurand Sotsiaaldemokraatlikust erakonnast. Valimistest kujunes suur kaotus valitsuskoalitsiooni erakondadele ja umbususaldusavaldus Jüri Ratase juhitud valitsusele.

Ma väga lootsin, et nendel valimistel näitavad Eesti inimesed selgelt, et neile ei sobi poolteist kuud tagasi moodustatud valitsuskoalitsioon EKRE-ga ja seda nad ka tegid. Mul on hea meel, et mul õnnestus sellele kaasa aidata.

Täiesti selgelt ütles valija “ei” EKRE poliitikale. EKRE ise sai mandaadi, kuid kõvasti “ekrestunud” Isamaa aga esialgu mitte. Riho Terrasest saab Riigikogu liige juhul kui britid lahkuvad EL-ist, mida nad aga ei pruugi teha.

Neli kohta kuuest läks liberaalset demokraatiat väärtustavatele erakondadele. Ja ka Keskerakonna tulemus põhines suuresti Yana Toomil, kes samuti vastandus selles kampaanias EKRE poliitikale (kuigi ei teinud midagi, et koalitsiooni EKRE-ga ära hoida).

Muidugi ei muuda see veel valitsuse koosseisu, kuid kindlasti oli see kõva samm EKRE valitsuse ukse taha tõstmise suunas. Mul on hea meel, et ka minul õnnestus sellele kaasa aidata. Olen väga tänulik kõigile, kes mind toetasid.

Mis puudutab mind, siis kuigi ma ei saanud Euroopa Parlamenti sisse, on üle 20 tuhande valija toetus siiski arvestatav mandaat poliitikas jätkamiseks.

Ma kindlasti kavatsen anda endast kõik, et võimalikult tõhusalt esindada minu poolt hääletanud inimeste ootusi ja väärtuseid – ma teen seda Riigikogu liikmena.

Ei saa möööda vaadata ka sellest, et mind toetas enam kui kümme tuhat tallinlast – sain hääli üle linna, mitte ainult enda senisest valimisringkonnast.

Olen jätkuvalt Tallinna Linnavolikogu liige. Kui enne neid valimisi esindasin seal peamiselt põhjatallinlasi, siis nüüdsest pööran kindlasti palju rohkem tähelepanu linna kui terviku arengule.

Minu põhiline mure pealinnaga seoses on see, kas need projektid ja algatused, millest räägiti enne kohalikke valimisi, saavad õigeaegselt valmis. Mitmete suuremate projektide puhul on mul selles osas kahtlusi. Sügisest süvenen neisse teemadesse kindlasti rohkem kui jõudsin seda teha viimase kahe kuu jooksul.

Mis saab minust edasi?

Mis puudutab mind isiklikult, siis annan endale aru, et poliitikaelus tuleb nüüd vaiksem aeg. Veel kolm nädalat kestavad Riigikogu istungid. Pärast seda võtavad ilmselt poliitikud aja maha ning ka valijad ei taha pärast kahte järjestikust valimiskampaaniat neist liiga palju kuulda.

Ütlen järjest ära erinevaid poliitikaväliseid pakkumisi, et ka ise suvel pisut puhata. Olen töötanud lakkamatult ja väga intsensiivselt sellest ajast peale kui asusin üle kolme aasta tagasi tööle Põhja-Tallinna vanemana.

Muidugi pean lõpuks välja mõtlema, kuidas oma toetajate huve edaspidi kõige tõhusamalt esindada. Üksiku Riigikogu liikmena ma järgmise kolme ja poole aasta jooksul palju ära ei tee. Poliitika on meeskonnamäng.

Tean, et sel teemal spekuleeritakse palju, aga võin käsi südamel kinnitada, et mul ei ole ühtegi kokkulepet liituda ühegi erakonnaga. Ei ole ka selgepiirilist kavatsust näiteks uue erakonna või liikumise loomiseks.

Eesti erakondlik maastik on suures muutumises ja nagu ikka – soovin enne mistahes otsuse tegemist erinevaid alternatiive põhjalikult analüüsida. Aga selge on see, et kui ma lõpuks midagi otsustan, siis enda teada ma seda ei jäta ning räägin oma kavatsustest ausalt ja selgelt.

Ma tänan kõiki, kes mind valimistel toetasid ja kõiki, kes minu tegemistel silma peal hoiavad. Need valimised olid väga huvitavad. Ma ei ole kunagi kogenud nii entusiastlikku ja emotsionaalset poolehoidu kui viimase pooleteise kuu jooksul, aga ka nii emotsionaalset ja suurt viha, nagu EKRE toetajad on minu suhtes väljendanud.

Mul on väga kahju, et Eesti poliitika on jõudnud punkti, kus tõesti tundub, et meie vabadused on ohus. Jüri Ratas ja Keskerakond tekitasid Eesti ühiskonnas suure kriisi, mis kahjustab meie majandushuve ja vähendab meie inimeste sissetulekuid. Nad on haavanud meie liitlassuhteid ja rikkunud Eesti maine. Kui see valitsus ükskord kukub, tuleb uuel valitsusel hakata paljusid asju uuesti üles ehitama. See saab olema raske ja aeganõudev töö.

Viimane asi, mida ma tahan öelda. Saavutused ja karjäär on elus muidugi olulised, kuid veel olulisem on jääda inimesena tasakaalukaks ja ausaks – enda ja teiste suhtes. Poliitikas on kompromissid ja huvid väga olulised, kuid päeva lõpuks peavad väärtused ja põhimõtted jääma alles. Kompromisside ja iseendaks jäämise vahel otsivadki inimesed poliitikas tasakaalu. Mõni suudab seda, paljud kahjuks mitte.

Kui oma põhimõtted ja väärtused võimu, mõju ja suurema tuntuse nimel maha müüa, siis võib tulemuseks olla edu, aga see edu on seest tühi ja väärtusetu.