Loomulikult huvitab mind Brexiti küsimus ja võimalikud erakorralised valimised, kuid soovin paremini mõista Ühendkuningriikid parlamendi erinevate erakondade vaateid mitmetes teistes Euroopa tulevikku, kaubandussuhteid ja julgeolekut puudutavates küsimustes.

Eriti huvitab mind muidugi, millised on minu kolleegide hoiakud Euroopa kaitsekoostöö osas, kuidas nad näevad viimaseid arenguid seoses Venemaaga ning atlandiüleste suhete pikemat perspektiivi.

Viimaste uudiste kohaselt on olukord Ühendkuningriikide poliitikas endiselt ülimalt segane. Briti parlament on keeldunud kiirkorras heaks kiitmast peaminister Johnsoni kokku lepitud lahkumislepet ning EL on andnud Suurbritanniale lisaaega kuni 31. jaanuaniri. 

Samas ei nõustunud parlament eile ka peaminister Boris Johnsoni ettepanekuga korraldada detsembris erakorralised valimised. Täna on parlamendis kavas uus hääletus erakorraliste valimiste küsimuses, mille läbi minekuks on Johnsonil vaja Šoti Rahvuspartei ja Briti liberaaldemokraatide toetust.

Endiselt pole üheselt selge, kuidas kavatseb hääletada Jeremy Corbyni juhitud Leiboristlik erakond. Eilse seisuga lubasid nad peaministri uut ettepanekut kaaluda.

Teada on see, et osad leiboristid toetavad erakorralisi valimisi, teised jällegi tahaksid näha uut Brixiti-referendumit. Arusaadavalt sõltub paljude parlamendiliikmete seisukoht ka sellest, kui kindlad nad on ise tagasivalimise osas. Inglise valimissüüstemi kohaselt valitakse igast piirkonnast vaid üks saadik ning poliitikud ei saa loota mingile ringkonna- ja kompensatsioonimandaatide maagiale nagu Eestis. 

Valimiste tulemusi on muidugi erakordselt keeruline ette ennustada. Pole üksmeelt ka selle osas, kas just üldvalimiste kaudu on võimalik Brexiti küsimus lahendada või vähemalt jõuda selgusle, mida soovib inglise avalikkus. 

Sama tõenäoline on ka killustunud ja selge enamuseta parlamendikoosseisu kujunemine ning leppeta Brexiti võimalus ei kao ära ka pärast valimisi.  

Samal ajal on omavahel tülli pööranud uut rahvahääletust toetava People’s Vote ühenduse juhid – sisetülid on avalikkuse ette tulnud olukorras, kus mõnede arvates ollakse uuele referendumile lähemal kui varem ning tuleks ühislt selle tulemuse nimel pingutada.

Eesti jaoks on põhiküsimus muidugi Suurbritannia ja Eesti vahelise tõhusa ja mitmekülgse kaitsekoostöö jätkumine sõltumata sellest, kuidas laheneb lõpuks Breixiti küsimus. Samuti elab Ühendkuningriidis palju Eesti päritolu inimesi, kelle õiguste kaitse on meile tähtis.