Üha enam olen veendunud selles, et eeldusi valitsuseks paremäärmuslastega hakati Keskerakonna teatud poliitikute poolt looma juba tükk maad enne valimisi.  

Kindlasti kirjutatakse ühel päeval ka selle valitsuse ajalugu. Olen kindel, et selles loos kajastatakse vääriliselt ka neid, kes tahtsid võimu nii väga, et ei pidanud paljud reeta selle nimel Eesti huvid ning petta Eesti inimeste ootusi.

Meeleavaldajad ja saadikute enesetsensuur

Lossi ees olid täna mõned meeleavaldajad. Neid ei olnud palju. Aga nad olid seal ja see on oluline.

Mitmetel saalis olnud Keskerakonna saadikutel on toimuva pärast häbi, kuid see häbitunne ei muuda enam midagi.

Toomil ja Kõlvartil oli see võimalus – oleks piisanud ainult nende "ei"-sõnast peaminister Jüri Ratasele ja seda valitsust ei oleks saanud moodustada. Kõigil selle valitsuse poolt hääletanud või vastu hääletamata jätnud saadikutel oli sarnaselt töö kaotanud ajakirjanikele Lobjakale ja Kiislerile valik – enesetsensuuri ja vabaduse vahel. 

Kuid tagasi Riigikogu istungitesaali ja tänasesse päeva. 

Uued inimesed Riigikogus ja valitsuses

Keeruline kirjeldada, milliste tunnetega vaatasin näiteks ühe EKRE asendusliikme vande andmist.

Tegemist on inimesega, kes toodab iga päev teiste Eesti poliitikute, aga ka ajakirjanike kohtasõimu EKRE uudisteportaalis, mida siis paljundavad ja levitavad arvukad Sinise Äratuse internetitrollid.

Ta on tootnud sõimu ja valesid ka minu kohta isiklikult. See inimene on nüüd minu kolleeg Riigikogus.

Mõned uue valitsuse liikmed, eesotsas peaministriga püüdsid naeratada ja vande andmise ajal kaameratele mõeldes teha halva mängu juures head nägu. Paraku mitte eriti veenvalt. 

Mulle tundub, et ka mitmed valitsusse minevad inimesed mõistavad – toimub midagi erakordset.

Lõhed ühiskonnas on süvenenud. Esimest korda uuemal iseseisvusajal on uue valitsuse ametisse astumisega seoses ühiskonnas tunda hirmu.

EKRE on rahul, kuid kauaks on sõnavabadust?

EKRE liidritest õhkub rahulolu – nemad on võitjad. Nagu Mart Helme eile teatas - nad ei kavatse midagi muuta ei oma retoorikas ega ka põhimõtetes.

Ühelt poolt on see tsirkus. Keskerakondlased on akrobaatide rollis – nad on pidanud oma põhimõtete ja varasemate väljaütlemiste suhtes näitama üles erakordset paindlikkust.

Kindlasti on selle valitsuse ümber ka klounid. Aga samas see ei ole tsirkus. See toimub päriselt.

Vahel mulle tundub, et me ei taju veel lõpuni, kui keerulisse olukorda Eesti on sattunud.  

Kas EKRE on iseseisev poliitiline ühendus? Oma “EKRE-d” on tänaseks väga paljudes Euroopa riikides. EKRE näol on tegu kõigest frantsiisiga, üleilmse paremärmusliku liikumise Eesti haruga. Mis on selle rahvusvahelise äärmusparempoolse liikumise eesmärgid?

Millised on nende plaanid Eestiga? Kas me teame seda?

Mõtlesin saalis istudes, mis saab edasi. Kas meie noore riigi institutsioonid, kaasa arvatud rahvusringhääling ja kohtud, peavad survele vastu? Kauaks on veel sõnavabadust ja teisi põhiseaduslikke vabadusi? Kas aega tuleks lugeda aastates või koguni kuudes?

Mart Helme on tänasest Eesti Vabariigi siseminister. Tema haldusalas on politsei ja julgeolekuteenistused. Martin Helme on tänasest rahandusminister. Tema allkirjata ja tema veendumustega arvestamata ei saa riik ühte eurosenti ka kulutada. 

Neil on kogu võimutäius, sest peaminister on peaminister ainult nende armust.

See on pööre – just seda andis EKRE poliitikust uus Riigikogu esimees eelmisel reedel Estonia kontserdisaalist mõista. 

Euroopa valimised on otsustavad

 Ees on väga rasked ja segased ajad kogu Eesti jaoks. Lihtne on pead kaotada, lihtne on ka käega lüüa ja lootus kaotada. Kumbagi ei tohi teha. Peame hoidma ja toetame üksteist – julgelt astuma nende kõrvale, keda uus võim hakkab survestama ja püüab enda kontrolli alla painutada.

Julgelt tuleb kaitsta väärtusi, milleta vaba Eesti on mõeldamatu.

Mul ei ole vähimatki kahtlust selles, et lõpuks Eesti võidab ja me jätkame vaba riigi ja vaba ühiskonnana. Eesti rahvas on oma tarkust ja tasakaalukust demonstreerinud korduvalt. Laulev revolutsioon õnnestus tänu sellele, et rahvas ei kaotanud pead.

Me ei kaota pead ka sel korral.

Esimene katsumus on Euroopa Parlamendi valimised. Küsimus on selles mitu Eesti kuuest või seitsmest saadikukohast võtavad valitsuserakonnad Keskerakond, EKRE ja isamaa - mitu jääb neile, kes on selle valitsuse vastu. 

Yana Toom, Mart ja Martin Helme, Riho Terras on selle valitsuskoalitsiooni kandidaadid. Kaljurand, mina, Reformierakonna kandidaadid on selle valitsuse vastu.

Ma olen kindel, et Kaljurannal ja Reformierakonnal on tugev toetus juba olemas. Saan aru, et mul tulen alles jäänud nädalate jooksul teha kõvasti tööd, et seda kindlustada.

Aga ma kindlasti olen valmis seda tööd tegema. Päevad ja ööd, riigipühad ja nädalavahetused.

16. mail algab juba e- ja eelhääletus. 26. mail on valimispäev. Loodan, et kõik tulevad valima. Eesti ja Euroopa tulevik sõltuvad sellest.