Siin on minu põhilised seisukohad ja põhimõtted, millest ma lähtun ja millest ma ei tagane. Olen sarnastest põhimõtetest ja seisukohtadest lähtunud ka Riigikogu liikmena. Sel põhjusel ei saanudki ma hääletada Riigikogus EKRE valitsusse võtmise poolt. Kavatsen alltoodud põhimõtetest ja väärtustest lähtuda ka Euroopa Parlamendi saadikuna. Valimised toimuvad 26. mail. Elektrooniliselt saab hääle anda 16.-22. maini aadressil valimised.ee. Minu kandidaadi number on 164.
1. Paremäärmuslike jõudude jõuline tulek rahvusriikide ja Euroopa Liidu poliitikasse on eksistentsiaalne oht Euroopa rahvaste majanduslikule kindlustundele, meie julgeolekule ja meie ühiskondade ühtsusele.
Paremäärmuslike populistide soov lõhkuda Euroopa ühtsust, lõhkuda Euroopa Liitu ning vähendada Euroopa vabadusi on vastuolus Euroopa väärtustega ning sellele tuleb vastu seista.
Keegi ei eita, et Euroopa vajab muutusi ja reforme. Kuid need peavad olema positiivsed, orgaanilised ja läbimõeldud. Toore jõu ja valede ning hirmutamise läbi aetav poliitika ei ole lahendus. Euroopa ei vaja “kõva kätt”.
2. Poliitikat tuleb teha ausalt ja läbipaistvalt. Valijatel ja avalikkusel peab olema võimalik saada poliitikutelt ja erakondadelt selgeid ja arusaadavaid vastuseid.
Poliitikud võivad kasutada valimiskampaanias vaid isiklikke või seaduslikest annetustest saadud vahendeid ning peab deklareerima ausalt kõik saadud toetused ning tehtud kulutused. Valimiskampaanias ei tohi kasutada kohaliku omavalitsuse või riigi vahendeid.
Ka Riigikogu või Euroopa Parlamendi liikme kulude hüvitamiseks ette nähtud raha tohib kasutada vaid saadiku tööga seotud kulutuste katteks.
3. Eesti ja Euroopa peavad leidma uusi majanduse kasvuvõimalusi ja konkurentsieeliseid.
Üle 500 miljoni elanikuga Euroopa on üks maailma jõukamaid piirkondi. Konkurentsivõimelisena püsimiseks peame investeerima uutesse tehnoloogiatesse, eriti keskkonnahoidlikesse tehnoloogiatesse energia- ja transpordiühenduste valdkondades. Peame märksa enam panustama teadus- ja arendustegevusse.
Peame mõistma, et suuremahulised taristuprojektid ei anna tuleviku digitaalse majanduse kontekstis enam alati konkurentsieeliseid. Eesti peab hoidma oma innovaatilise väikeriigi mainet.
Tõsiselt tuleb analüüsida ka plokiahela võimalikku rakendust ning arukat reguleerimist.
Majandusliku konkurentsivõime seisukohast on oluline rahvusriikide ning Euroopa Liidu kui terviku bürokraatia vähendamine ja suurem tehisintellekti ning e-teenuste kasutuselevõtt avalikus sektoris.
4. Euroopa majanduse teiseks suurimaks väljakutseks on majanduslik ebavõrdsus.
Peame seisma selle eest, et majanduskasv jõuaks kõigi Euroopa elanikeni. Peame olema valvsad tehisintellekti ja automatiseerimise tulemusel veelgi kasvava ebavõrdsuse suhtes ning mõtlema, kuidas aidata inimestel kiirete muutustega kohaneda. Ei saa välista, et kodanikupalk võib olla üheks lahenduseks.
5. Kõik Euroopas elavad inimesed ja erinevad rahvused väärivad austust ja lugupidamist. Kõik inimesed on võrdsed, kõiki tuleb võrdselt kohelda.
Me ei tohi mingil juhul leppida ksenofoobia ja rassismi ilmingutega Euroopas. Peame kaitsma oma inimesi tagakiusamise eest – olgu põhjused rassilised, usulised või seotud inimeste päritoluga. Eesti peab lahendama nö “hallide passide” probleemi. Eesti venekeelne kogukond ja teised Eestis elavad vähemusrahvused on võrdne osa Eesti ühiskonnast, Eesti on kõigi siin elavate inimeste kodumaa.
6. Keskkond ja keskkonnakaitse peavad jõudma nii Euroopa Liidus tervikuna kui ka liikmesriikide poliitikas sama olulisele kohale kui majandus- ja julgeolekupoliitika.
Poliitikas on vaja põlvkondade vahetust mõistmaks, et meil on ainult üks planeet ning vähe aega, et hoida ära pöördumatuid kahjustusi, mida toovad kaasa inimtekkelised kliimamuutused.
Kõik maailma riigid, Euroopa Liit ja selle liikmesriigid, kohalikud omavalitsused ja inimesed ise peavad panustama, et keskkonnahoidlik poliitika ja mõtteviis saaks loomulikuks osaks meie igapäevasest käitumisest ja kõige olulisemaks väärtuseks meie laste ja lastelaste ning kõigi järeltulevate põlvede tulevikku silmas pidades.
Loomade õigused väärivad samasugust kaitset kui inimõigused. Kui meil on võimalik teiste teadlike olendite kannatusi vähendada, siis tuleb seda teha.
7. Rahvusvahelistes konfliktides tuleb tugineda diplomaatiale, mitte sõjalisele jõule.
Rahvusvaheliste konfliktide ja erimeelsuste lahendamisel kasutatakse endiselt liiga sageli jõudu. Suurriigid, ka Eesti ja Euroopa liitlased, ei tohi endale lubada rahvusvahelise õiguse rikkumist ja ebaseaduslikke sõdu. Ja meie suhtumine ebaseadusliku jõu kasutamisse peab olema üheselt hukkamõistev.
Euroopa Teise maailmasõja järgne ajalugu tõestab, et ka omavahel sõjajalal olevate riikide vahel on võimalik saavutada rahu, mis püsib ja kestab. Niisamuti tuleb Euroopa ja maailma diplomaatidel töötada rahu nimel kõigis nendes piirkondades, kus rahu ei ole – Lähis-Idas ja mujal. Rahu Euroopas tundus kunagi sama uskumatu kui täna tundub rahu maailmas. Täna on Euroopas rahu ja kunagi on rahu ka maailmas.
8. Tervishoius peame üha enam tähelepanu pöörama sellele, kuidas ennetada haigusi läbi õige toitumise, piisava liikumise ja piisava ööune.
Peame tegema pingutusi selleks, et digitaalne ühiskond ei tähendaks haiget ühiskonda, kus inimesed liiguvad liiga vähe, toituvad ebatervislikult ning ei maga piisavalt. Paindlik töökorraldus on samuti oluline, tagamaks inimestele võimaluse piisavalt puhata.
Pikemas perspektiivis ning tehisintellekti ja automatiseerimise suurema kasutusele võtmise tulemusena peab inimestele jääma rohkem vaba aega – tuleviku Euroopas saab standardiks pigem nelja- kui viiepäevane töönädal ning Eesti eeskujul on oma väikelaste eest hoolitsemise võimalused tagatud kõigile lapsevanematele üle kogu Euroopa.
9. Erakonnademokraatiale tuleb otsida innovaatilisi uusi alternatiive.
Erakonnad on paljudes liikmesriikides võtnud endale õiguse kirjutada kohaliku, riikliku või Euroopa taseme saadikutele ette, millised peavad olema nende seisukohad ja otsused ning loonud sisenemisbarjääre uutele tulijatele poliitikas ning erinevaid kontrollmehhanisme saadikute juhtimiseks.
Ka Eesti Riigikogu liige on põhiseaduse kohaselt mandaadis vaba – praktikas on aga tema vabadus erakondade poolt tugevalt piiratud.
Tehnoloogilised uuendused on viinud paremate ja tõhusamate lahendusteni väga paljudes eluvaldkondades – alates ühistranspordist ja lõpetades kohtinguaplikatsioonideni.
Tuleviku Euroopas ei pea erakonnad mängima võtmerolli valitavate ja valijate kokku viimisel või siis peavad erakonnad mõistma, et nad on kõigest vahendajad, mitte otsustajad.
Poliitikat teevad inimesed ja inimeste jaoks. Toetan kõigiti uute tehnoloogiliste platvormide loomist ja arendamist, mis suudaks positiivselt “raputada” ka seda, mil viisil me teeme poliitikat ja langetame otsuseid meie ühisest rahast tehtavate investeeringute ja kulutuste osas.
1. Paremäärmuslike jõudude jõuline tulek rahvusriikide ja Euroopa Liidu poliitikasse on eksistentsiaalne oht Euroopa rahvaste majanduslikule kindlustundele, meie julgeolekule ja meie ühiskondade ühtsusele.
Paremäärmuslike populistide soov lõhkuda Euroopa ühtsust, lõhkuda Euroopa Liitu ning vähendada Euroopa vabadusi on vastuolus Euroopa väärtustega ning sellele tuleb vastu seista.
Keegi ei eita, et Euroopa vajab muutusi ja reforme. Kuid need peavad olema positiivsed, orgaanilised ja läbimõeldud. Toore jõu ja valede ning hirmutamise läbi aetav poliitika ei ole lahendus. Euroopa ei vaja “kõva kätt”.
2. Poliitikat tuleb teha ausalt ja läbipaistvalt. Valijatel ja avalikkusel peab olema võimalik saada poliitikutelt ja erakondadelt selgeid ja arusaadavaid vastuseid.
Poliitikud võivad kasutada valimiskampaanias vaid isiklikke või seaduslikest annetustest saadud vahendeid ning peab deklareerima ausalt kõik saadud toetused ning tehtud kulutused. Valimiskampaanias ei tohi kasutada kohaliku omavalitsuse või riigi vahendeid.
Ka Riigikogu või Euroopa Parlamendi liikme kulude hüvitamiseks ette nähtud raha tohib kasutada vaid saadiku tööga seotud kulutuste katteks.
3. Eesti ja Euroopa peavad leidma uusi majanduse kasvuvõimalusi ja konkurentsieeliseid.
Üle 500 miljoni elanikuga Euroopa on üks maailma jõukamaid piirkondi. Konkurentsivõimelisena püsimiseks peame investeerima uutesse tehnoloogiatesse, eriti keskkonnahoidlikesse tehnoloogiatesse energia- ja transpordiühenduste valdkondades. Peame märksa enam panustama teadus- ja arendustegevusse.
Peame mõistma, et suuremahulised taristuprojektid ei anna tuleviku digitaalse majanduse kontekstis enam alati konkurentsieeliseid. Eesti peab hoidma oma innovaatilise väikeriigi mainet.
Tõsiselt tuleb analüüsida ka plokiahela võimalikku rakendust ning arukat reguleerimist.
Majandusliku konkurentsivõime seisukohast on oluline rahvusriikide ning Euroopa Liidu kui terviku bürokraatia vähendamine ja suurem tehisintellekti ning e-teenuste kasutuselevõtt avalikus sektoris.
4. Euroopa majanduse teiseks suurimaks väljakutseks on majanduslik ebavõrdsus.
Peame seisma selle eest, et majanduskasv jõuaks kõigi Euroopa elanikeni. Peame olema valvsad tehisintellekti ja automatiseerimise tulemusel veelgi kasvava ebavõrdsuse suhtes ning mõtlema, kuidas aidata inimestel kiirete muutustega kohaneda. Ei saa välista, et kodanikupalk võib olla üheks lahenduseks.
5. Kõik Euroopas elavad inimesed ja erinevad rahvused väärivad austust ja lugupidamist. Kõik inimesed on võrdsed, kõiki tuleb võrdselt kohelda.
Me ei tohi mingil juhul leppida ksenofoobia ja rassismi ilmingutega Euroopas. Peame kaitsma oma inimesi tagakiusamise eest – olgu põhjused rassilised, usulised või seotud inimeste päritoluga. Eesti peab lahendama nö “hallide passide” probleemi. Eesti venekeelne kogukond ja teised Eestis elavad vähemusrahvused on võrdne osa Eesti ühiskonnast, Eesti on kõigi siin elavate inimeste kodumaa.
6. Keskkond ja keskkonnakaitse peavad jõudma nii Euroopa Liidus tervikuna kui ka liikmesriikide poliitikas sama olulisele kohale kui majandus- ja julgeolekupoliitika.
Poliitikas on vaja põlvkondade vahetust mõistmaks, et meil on ainult üks planeet ning vähe aega, et hoida ära pöördumatuid kahjustusi, mida toovad kaasa inimtekkelised kliimamuutused.
Kõik maailma riigid, Euroopa Liit ja selle liikmesriigid, kohalikud omavalitsused ja inimesed ise peavad panustama, et keskkonnahoidlik poliitika ja mõtteviis saaks loomulikuks osaks meie igapäevasest käitumisest ja kõige olulisemaks väärtuseks meie laste ja lastelaste ning kõigi järeltulevate põlvede tulevikku silmas pidades.
Loomade õigused väärivad samasugust kaitset kui inimõigused. Kui meil on võimalik teiste teadlike olendite kannatusi vähendada, siis tuleb seda teha.
7. Rahvusvahelistes konfliktides tuleb tugineda diplomaatiale, mitte sõjalisele jõule.
Rahvusvaheliste konfliktide ja erimeelsuste lahendamisel kasutatakse endiselt liiga sageli jõudu. Suurriigid, ka Eesti ja Euroopa liitlased, ei tohi endale lubada rahvusvahelise õiguse rikkumist ja ebaseaduslikke sõdu. Ja meie suhtumine ebaseadusliku jõu kasutamisse peab olema üheselt hukkamõistev.
Euroopa Teise maailmasõja järgne ajalugu tõestab, et ka omavahel sõjajalal olevate riikide vahel on võimalik saavutada rahu, mis püsib ja kestab. Niisamuti tuleb Euroopa ja maailma diplomaatidel töötada rahu nimel kõigis nendes piirkondades, kus rahu ei ole – Lähis-Idas ja mujal. Rahu Euroopas tundus kunagi sama uskumatu kui täna tundub rahu maailmas. Täna on Euroopas rahu ja kunagi on rahu ka maailmas.
8. Tervishoius peame üha enam tähelepanu pöörama sellele, kuidas ennetada haigusi läbi õige toitumise, piisava liikumise ja piisava ööune.
Peame tegema pingutusi selleks, et digitaalne ühiskond ei tähendaks haiget ühiskonda, kus inimesed liiguvad liiga vähe, toituvad ebatervislikult ning ei maga piisavalt. Paindlik töökorraldus on samuti oluline, tagamaks inimestele võimaluse piisavalt puhata.
Pikemas perspektiivis ning tehisintellekti ja automatiseerimise suurema kasutusele võtmise tulemusena peab inimestele jääma rohkem vaba aega – tuleviku Euroopas saab standardiks pigem nelja- kui viiepäevane töönädal ning Eesti eeskujul on oma väikelaste eest hoolitsemise võimalused tagatud kõigile lapsevanematele üle kogu Euroopa.
9. Erakonnademokraatiale tuleb otsida innovaatilisi uusi alternatiive.
Erakonnad on paljudes liikmesriikides võtnud endale õiguse kirjutada kohaliku, riikliku või Euroopa taseme saadikutele ette, millised peavad olema nende seisukohad ja otsused ning loonud sisenemisbarjääre uutele tulijatele poliitikas ning erinevaid kontrollmehhanisme saadikute juhtimiseks.
Ka Eesti Riigikogu liige on põhiseaduse kohaselt mandaadis vaba – praktikas on aga tema vabadus erakondade poolt tugevalt piiratud.
Tehnoloogilised uuendused on viinud paremate ja tõhusamate lahendusteni väga paljudes eluvaldkondades – alates ühistranspordist ja lõpetades kohtinguaplikatsioonideni.
Tuleviku Euroopas ei pea erakonnad mängima võtmerolli valitavate ja valijate kokku viimisel või siis peavad erakonnad mõistma, et nad on kõigest vahendajad, mitte otsustajad.
Poliitikat teevad inimesed ja inimeste jaoks. Toetan kõigiti uute tehnoloogiliste platvormide loomist ja arendamist, mis suudaks positiivselt “raputada” ka seda, mil viisil me teeme poliitikat ja langetame otsuseid meie ühisest rahast tehtavate investeeringute ja kulutuste osas.